Liis Sein. MONA ERAKORDNE EMA

Lugemisbingo mängulehe soovituslikud teemad, kuhu võiks sobida: Ilukirjandus, Lastekirjandus

*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

Pegasus, 2024

Raamat räägib Mona perest, kus ema otsustab muuta igapäevaelu põnevaks, tähistades läbi aasta kõiki võimalike tähtpäevi.

Mona ema eestvedamisel algab tõeline pühade ja tähtpäevade ralli. Uhkelt ja suurelt saab tähistatud punkrokk emadepäev, isadepäeval korraldatakse suur üllatuspidu tippkoka ja mustkunstnikuga, jaanipäeval tehakse tiir peale tervele Eestile jne.

Peetakse halloweeni, sest see on pop, aga ei unustata ära ka mardi- ja kadripäeva. Leitakse veel mittemidagitegemise päev, lindude joonistamise päev, naerupäev, jäätisepäev, mobiilivabapäev, kadunud sokkide päev….

See on lõbus ja värvikas lugu, mis kutsub lapsi ja peresid avastama igapäevaelu erilisi hetki läbi pidupäevade tähistamise. See on suurepärane lugemine peredele, kes hindavad traditsioone ja koosolemis, olles samas ka meeldetuletus, et tasakaal on oluline – isegi pidude korraldamisel.

Lustakat lugemist!

Raamatut luges: Kalli Hendrikson

Raamatuga saab tutvuda:  laste- ja noortekirjanduse saal (3. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2300006

Mudlum. ROOSIHULLU PÄEVARAAMAT

Lugemisbingo mängulehe soovituslikud teemad, kuhu võiks sobida: Ilukirjandus

*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

Strata, 2024

Autor rajab Muhumaale esivanematelt päritud talu juurde uhket roosiaeda.

Maailm on tänapäeval ju aednikule lahti – istikuid saab tellida välismaalt, osta naabermaakonna aiandist ning kohalikust toidupoest. Nii võib kergesti tekkida sõltuvus, maania või hullus.

See omakorda viib selleni, et värske aednik leiab ennast tõtt vaatamas kahjurite ja taimehaiguste, põua ning paduvihmadega ja vales kohas kasvavate valet värvi vales mõõdus roosidega.

Kaosest korra loomise kõrval läheb mõte sageli uitama ja nii saab raamatust lugeda aia asemel ka üsna palju aiaaugust.

Olgu see raamat hoiatuseks kõigile, kel tühja maalappi nähes kevadel sõrmed sügelema hakkavad ja pilk aianduskeskuste e-poodides kõike ihaldama kipub.

Aga tegelikult – las minna.

Raamatut luges: Marju Roosileht

Raamatuga saab tutvuda:  ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2383209

Mari Vallikivi. VILJANDI MOTIIV

Lugemisbingo mängulehe soovituslikud teemad, kuhu võiks sobida: Kodulugu, Aimekirjandus

*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

Viljandi Muuseum ja Kondase Keskus, 2020

Aastaid hiljemgi, peale kunstiraamatu ilmumist, on mulle sügava mulje ja suurepärased emotsioonid jätnud Mari Vallikivi koostatud kunstialbum „Viljandi motiiv“. See on tõeline pärl nii tõsisele kunstiteadlikule huvilisele kui sellisele pühapäevasele kunstinautlejale nagu mina.

Albumis on üle 100 kunstiteose, millel on kujutatud Viljandile iseloomulikke motiive nagu järv, lossimäed, vanalinna majad ja katused, linna siluett, tänavavaated, võrratud maastikud järve ja linna silueti taustal. See on väike valik töid kunstnikelt, kes on Viljandist pärit, siin vahepeal elanud, töötanud või reisinud ning jäänud mõneks ajaks siia pidama. Kunstiteosed mahuvad ajaliselt kahte sajandisse. Suur osa Viljandit kujutavatest teostest on talletatud Viljandi muuseumi kunstikogus. Samuti leiab palju teoseid muuseumides ja erakollektsioonides. Raamatusse jõudis neist vaid osa.

Raamatus leiavad toredat kajastamist kunstnike omavahelised suhted, nende loomingutee kujunemine, suhestumine Viljandi linna ja eluoluga, samuti eri aegadel valitsenud kunstiarusaamad.

• Eesti kõigi aegade ühe tunnustatuima maalikunstniku Konrad Mägi esimene suurnäitus 100 teosega toimus 1913. aasta lõpus Koidu seltsimajas.

• Viljandimaal, Võisikul sündinud kunstnikku Peet Arenit on peetud 1920. aastatel üheks kõige huvitavamaks eesti maalijaks.

• Viljandis sündinud Lydia Nirk-Soosaar oli esimene naiskunstnik, kes linna kunstielule aastaid tooni andis. Ta oli üks Viljandi kunstiklubi asutajatest 1934. aastal.

Albumist leiab huvitavaid eluloolisi andmeid 49 kunstniku kohta. Viljandiga tihedamalt seotud kunstnikest on esindatud Johann Köler, Ants Murakin, Gustav Mootse, Eduard Timberman, Juhan Muks, Jaak Kangilaski, Erich Pehap, Lepo Mikko, Ilmar Andra, Osvald Raba, Endel, Lilian ja Hanno Härm, Siim Kärner, Raul Rajangu, Teet Lindma, Reet Talimaa ning Priit Pangsepp.

Toredat Viljandi kunsti avastamist!

Raamatut luges: Marge Liivakivi-Minina

Raamatuga saab tutvuda:  ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1946552

Voldemar Õun. UUS EVANGEELIUM

Lugemisbingo mängulehe soovituslikud teemad, kuhu võiks sobida: Ilukirjandus, Ajalugu

*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

Hea Lugu, 2019

Esmakordselt ilmus Rootsis eksiilis 1953. Eestis 2009 ja 2019, hetkel ka veel raamatukauplustes saadaval.

„Uus evangeelium” võiks olla üks lugeja suuri avastusi. See on ajalooliselt täpne ülevaade Eestist aastail 1939–1941, mis hõlmab teatavasti Nõukogude Liidu sõjalist sissetungi Eestisse ja iseseisva riigi hävitamist – Eesti annekteerimist ja okupeerimist ning esimesi sovetlikke massirepressioone.

Peategelasteks on sõpruskonna perekonnad, kes nõukogude korra saabudes valivad erinevad pooled.

Lugesin seda raamatut aastaid tagasi ja sain unustamatu elamuse. Siiani imestan, kuidas pole see väärtteos jõudnud gümnasistide kohustusliku kirjanduse nimistusse? Raamat on väga köitev ja annab hea ülevaate inimeste tunnetest ja valikutest sel raskel ajajärgul.

Kuna ajad on heitlikud, siis palju mõtteainet on tänapäeva kodanikule- kuidas käituksid, kui riigikord muutub ja perekond on hädaohus?

Soovitan soojalt!

Raamatut luges: Ege Mücker

Raamatuga saab tutvuda:  ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1890626

Reeli Reinaus. IIRIS, ILU JA INSTAPILDID

Lugemisbingo mängulehe soovituslikud teemad, kuhu võiks sobida: Ilukirjandus, Lastekirjandus, Noortekas

*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

Ronk Ronk, 2024

Loo idee ja kandev mõte olid tugevad. Teemad on igati eakohased ja olulised: sotsiaalmeedia, enesevigastamine, “naeratav depressioon”, esimesed suhted, enesehinnang ja -väärikus.

Siiski tuleb tõdeda, et mitmed kohad mõjusid pigem nagu jutustaja kokkuvõtted juhtunust, mitte kaasakiskuva jutustusena. Ainus tõeliselt intrigeeriv osa oli minu jaoks raamatu alguses mina-jutustaja rollis olev... ma ei ütle, kes. Tema lugu oleks tahtnud rohkem avamist.

Peategelased arenesid , kuid oleksin soovinud rohkem sügavust. Samas lugesin raamatu ühe hooga läbi ja see pani mõtlema. Ilmselt ma ei ole sihtgrupp, et kohe vaimustuda. Võib-olla oskab mõni 14–16-aastane paremini öelda, kuidas temale mõjus?

Raamatul on 176 lehekülge, mis on paljude noorte jaoks hea argument selle lugemiseks. Soovitaksin seda 8.–9. klassi noorele (pigem tüdrukule), kelle jaoks lugemine pole esimene armastus, aga mõnikord peab kasvõi kooli jaoks mõne kaasaegse noorteraamatu läbi lugema.

Suur pluss on kujundus ja illustratsioonid – need on tõesti väga head ja mõjuvad.

Raamatut luges: Veronika Raudsepp Linnupuu

Raamatuga saab tutvuda:  laste- ja noortekirjanduse saal (3. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2424146 

Carolina Pihelgas. LÕIKEJOON

Lugemisbingo mängulehe soovituslikud teemad, kuhu võiks sobida: Ilukirjandus

*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

SA Kultuurileht, 2024

See on noore, endast palju vanema mehega suhtesse asunud naise sisekaemus. Naise, kes oma tunnete sasipuntras tajub juba pikemat aega mehepoolset vaimset vägivalda.

Soovides oma elu muuta, jätab ta kõik ja kolib Lõuna-Eestisse polügooni läheduses asuvasse vanasse talumajja, et seal rahus endas selgusele jõuda. Eemaldumine lähedasest suhtest, isegi kui see on olnud ebatervislik, toob temas esile segaseid tundeid – hirmu, viha ja ka kurbust.

Naise kogemuses on mõlemad tasandid pidevalt koos – tema mõtted on minevikus, aga keha ja tegevus toovad nüüdsesse aega. Ta toimetab maal aias, samas oodatud rahu asemel häirib teda polügoonilt kostev pidev müra.

Minategelase rabe sisemaailm saabki mõistetavamaks tema mõtete kaudu, mis kanduvad pidevalt minevikusündmustesse. On tajutav, et täiskasvanuea valikute ja lapsepõlvekogemuse vahel on selged mustrid.

Tundub, et lõpuks jõuab ta siiski äratundmisele, et ummikust väljumiseks on vaja teha muudatusi oma arusaamades, hinnata ümber oma vanad väärtused, kasvada ja teiseneda. Otsida vigu mitte väljastpoolt, vaid leida iseenda seest midagi, millesse võib uskuda ja millele toetuda.

Raamatut luges: Liivi Metsmaa

Raamatuga saab tutvuda:  ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2243346

Andra Teede. KATERIIN JA KURJAD ONUD

Lugemisbingo mängulehe soovituslikud teemad, kuhu võiks sobida: Ilukirjandus

*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

Varrak, 2024

Andra Teede "Kateriin ja kurjad onud" on autori teine proosateos.

Autor on väga mitmekülgne inimene, kes algselt sai tuntuks luuletajana. Hiljem on ta kirjutanud ka kirjanduskriitikat, artikleid, näidendeid, laulusõnu ja ooperi libreto. Ta on olnud mitme telesarja stsenarist: "Õnne 13", "Teine võimalus" ja "Naised saunas rääkisid" (2. hooaeg).

Teos "Kateriin ja kurjad onud" räägib 35-aastasest Kateriinist,, kes pealtnäha elab ideaalset elu. Tal on oma ettevõte, elukaaslane ja laps ning suur laenuga ostetud remonti vajav maja. Sõda Ukrainas toob majanduslanguse ja laenuintresside tõusu ning Kateriin avastab, et ta ei jaksa oma elu üleval pidada.

Lasteaia väravas kohtab Kateriin oma parima sõbranna Marianni vägivaldset eksmeest Maarekut. Kui ta avastab, et Maarek kandideerib riigikogu valimistel, otsustab ta hakata mehelt raha välja pressima. Süües kasvab isu ning seetõttu, mida rohkem raha Kateriin mehelt saab seda rohkem raha ta välja pressib.

Tempokas ja põnev "Kateriin ja kurjad onud" tutvustab uuel moel emadust, sõprust, abielu, soorolle ning naiste identiteeti.

Raamatut luges: Kati Saar

Raamatuga saab tutvuda:  ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2372889

Priit Põhjala. JUHUSLIKE SÕNADE RAAMAT

Tänapäev, 2024 
366 lk

Lugemisbingo mängulehe soovituslikud teemad, kuhu võiks sobida: Aimekirjandus, Huumor

*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

Eesti Raamatu Aastale kohaselt tasub tänavu kätte võtta ka mõni eesti keelest jutustav raamat ning Priit Põhjala kauni kaanekujundusega kogumik on selleks täiesti sobiv.

Autor on raamatusse kogunud 2017-2024 Õpetajate Lehes ilmunud sõnalood, seetõttu võib mõni peatükk lugejale ka tuttav tunduda. Samas on ajaleheartikleid raamatu jaoks tublisti täiendatud, lisatud asjakohaseid viiteid, sõnaloojate fotosid ja väljavõtteid digitaalarhiividest. Raamatu peatükid on sisult hoogsad ja humoorikad ning mugavalt lühikesed väikese puhkepausi sisustamiseks. Keelevara rikastamiseks leiab ideid küllaga.

Aga selmet somes repunseerida, tuleks nüüd türp selga tõmmata, õved kaasa kutsuda ja tiidsalt raamatukokku minna, et sealt mõni morbe õõvar tubaseks õdumiseks laenutada.

Raamatut luges: Marju Roosileht

Raamatuga saab tutvuda:  ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2420645

Nikola Huppertz. ELAMISEKS LIIGA PIKK

 

Lugemisbingo mängulehe soovituslikud teemad, kuhu võiks sobida: Ilukirjandus, Lastekirjandus, Noortekas, Tõlkekirjandus

*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

Nikola Huppertz on hea kirjanik. Ma teadsin seda siis, kui ilmus "Kaunis nagu kaheksa" ning nüüd olen ma selles veelgi enam veendunud.

Uue eesti keelde tõlgitud raamatu peategelane on 13-aastane tüdruk. Ja nagu kõikidel 13-aastastel läbi kõikide aegade ja ülemaailmselt pole Magalilgi kerge oma nahas olla. Tema peamiseks mureks pole kehakaal ega midagi hirmsamat kui "teadlikku vanemlust" harrastavad lapsevanemad ja 5 aastat vanem suurema osa tähelepanust saav õde, vaid see, et tema normi ületava pikkuse tõttu eksisteerib reaalne oht, et keegi teda ilmaski ei suudle. Sest kuigi ta on pikk nagu hernekepp, pole keegi peale naabrite paljulapselise pere huski ja teise korteri 98-aastase naabrimehe ilmaski teda ennast päriselt näinud ega teadvustanud.

Saanud soovimatult kingiks kuldsete äärtega märkmiku, mis oli antud vihjena, et ta peaks õe eeskujul päevikut pidama, otsustab ta ehtsa taustaelemendina hakata jälgima ja üles märkima tähelepanekuid inimestest enda ümber. See mida ta näeb ja kogeb (nt kuidas õigesti surra), milliseid kaasteelisi ta endale selle protsessi jooksul leiab ja vestlusi peab, õpetab teda aga eneselegi märkamatult õigesti elama.

Tagumist kaant ette lüües oli selle raamatuga see imeline tunne, et ei taha veel käest panna ja tahaks, et kõik seda loeks, sest lihtalt nii hea raamat on. Saab samastuda, teadvustada, naerda ja pisaratki kiskuda. Soovitaksin lugejaile vanusest 12.

Raamatut luges: Veronika Raudsepp Linnupuu

Raamatuga saab tutvuda:  laste- ja noortekirjanduse saal (3. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2302785

Triin Katariina Tammert. KANEELIMAJA & PARADIISIAED

Ühe naise, maja ja aia lugu

Pilgrim, 2024 
256 lk

Lugemisbingo 2. mängulehe soovitus: Raamat, mis on ilmunud 2024. aastal. 

*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

Muretu meelega kirjanikupreili ostab esimesel koroonakevadel endale Võrusse korteri. Ning sama aasta suvel teise. Raamatu tegevus mahubki paari viimase aasta sisse ja kirjeldab autori kõhklusi, kahtlusi, otsuseid ja tegusid eelpool mainitud kinnisvara arendades. Sinna kõrvale mahub ohtralt Eestimaal ringi sõitmist, mitmeid soojamaareise ning aiapidusid. Vaatamata talviti kinni külmunud veele, läbilaskvale katusele ja nõngetele* ehitusmeestele peategelane justkui tantsib läbi raskuste lillelises lehvivas kleidis. Kuidas nii saab? Sellised sõnad ja tegevused nagu mediteerimine ning manifesteerimine kõlavad mitmes raamatu peatükis. Küllap ongi olemas inimesi, kelle peal külgetõmbeseadus kehtib, sest autor on varasemalt ilmutanud inspiratsiooniraamatu „Küsi ja sulle antakse“ (Pilgrim, 2018)

Lugeja võib ennast autoriga võrrelda ja samastada, kadedust tunda või põlastada. Ükskõikseks see lugu ei jäta, kui visualiseerida silme ette roheline puumaja pisut hooletuses oleva linnaaiaga.

*Nõnge kangekaelne (Allikas: Eesti keele seletav sõnaraamat 2009)

Raamatut luges: Marju Roosileht

Raamatuga saab tutvuda:  ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2304327

26. juuli - Enn Kose

ETBL
URL: http://etbl.teatriliit.ee/meedia/kose_enn2/kose_enn_(portreefoto)1

Enn Kose

Näitleja ja teatrijuht, Ugala teatri direktor 1973-2000

26.07.1939 Tartus

Ugala teatri näitleja ja teatri direktor Enn Kose on sündinud 26. juulil 1939. aastal Tartus. Tema isa oli pärmivabriku tööline.

Lõpetanud 1959 Tartu 3. keskkooli, 1963 Tallinnfilmi filminäitlejate õppestuudio (töötades õpingute ajal tislerina) ja 1978 Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna.

Keskkooliõpingute ajal oli aktiivne korvpalliharrastaja. Ta kuulus Eesti NSV koolinoorte koondisesse kergejõustikus ja korvpallis oli tal I spordijärk. Keskkooli järel ei saanud ta kehakultuuriteaduskonda sisse ja hakkas konservivabrikus tööle. Töö kõrvalt oli aktiivne tehase näiteringi liige ning juhendaja innustusel astus „Tallinnfilmi“ õppestuudiosse.

Pärast õppestuudio lõpetamist asus 1963. aastal näitlejana tööle Viljandi Draamateatrisse Ugala, kus töötas üle 45 aasta, aastatel 1973-2000 Ugala direktorina ja 2000-2009 teatri majandusjuhina, jätkates samal ajal näitlejatööd. Direktorina valmis tema käe all Ugala uus maja, mille heaks hoidjaks jäi ta oma tööaja lõpuni, luues samal ajal Ugala laval u 80 rolli.

Enn Kose on aastast 1964 abielus Elgi Kosega (Ugala teatri tehniline töötaja ja näitleja). Neil on kaks last.

Eesti Teatriliidu liige (1966).

Tunnustused:

• 1985 ENSV teeneline kunstitegelane
• 1997 Viljandi teatripreemia (oli esimene, kes selle preemia pälvis)
• 2020 Valgetähe IV klassi teenetemärk

Ühele väljasõidule võttis Enn korvpalli kaasa. 

«Seal on spordisaal,» selgitas ta. 

Kui kohale jõudsime, viskas Enn kuue maha ja tormas kohe palli põrgatades korvi alla. 

Hoogne jooks, hüpe ja pall libises korvi. 

... Uued põrgatused, uued korvid ... 

«Mängime punktidele!» 

«Mängime!»

Jäin  Ennuga ühele poole,' sest olen korvpallis kehvavõitu. 

Algas mäng. 

Ennu läbimurre ja avasime skoori 2:0. 

Ligemale kümme aastat tagasi, kui Enn Tartu 3. keskkoolis õppis, oli talle nagu teiseks koduks spordiplats ja korvpalliväljak. Ta kuulus Eesti NSV koolinoorte koondisesse kergejõustikus ja korvpallis oli tal I spordijärk. 

Aga kuidas sai spordipoisist «Ugala» näitleja? 

Keskkoolis tegi ta küll estraadi, kuid sellest mingisuguseid teatrimõtteid ei siginenud. Pärast kooli lõpetamist otsustas Enn õppida ülikoolis kehakultuuriteaduskonnas, kuid ei saanud sisse ja hakkas konservivabrikus tööle. Seal tegigi Enn saatusliku sammu — astus näiteringi liikmeks. Tehase näiteringi juhendaja märkas noormehes sädet ja soovitas tal astuda teatrikooli. Ka teda ennast hakkas meelitama raske, kuid imepärase võluga kunst. Enn Kose astus «Tallinnfilmi» õppestuudiosse ja oli nende 20 õnneliku hulgas, kes mitmesajast soovijast vastu võeti. Algasid pingerikkad õpingud, mille jooksul noormehele sai selgeks, et näitekunst nagu sportki nõuab higi ja vaeva. 

Õppestuudiost tuli ta «Ugalasse» ja rakendati kohe vastutusrikastesse osadesse, nagu Kulmar («Inimesed valges»), Qaly-lay («Mees on mees») ja Rain («Noorukid omapead»). Viie aastaga kakskümmend kuus rolli. 

Kolmandat aastat järjest valiti Enn ka ametiühingukomitee esimeheks. Tema energiat jätkub proovidele, koosolekutele ja näitlejate korteritingimuste parandamiseks. 

Enn ei soovi tulevikus Hamletit mängida, nagu paljud noored mehed, vaid hoopiski vastuoksalist Shylock’it. Tal ei lähe meelest Lauteri nüansirikas ja meisterlik mäng. 

Aga igas rollis on võlu. 

Hurraa! Meie võitsime. Ja Enn viskas kõik korvid ...

Sarapuu, J. Enn Kose // Tee Kommunismile (1968) 12. märts, lk. 2. URL: https://dea.digar.ee/article/teekommunismileviljandi/1968/03/12/12

Kiiler, Gert. Enn Kose – laevaehitajast kapten // Sakala (2020) 1. veebr., lk. 3. URL: https://dea.digar.ee/article/sakala/2020/02/01/4.1

Enn Kosel on vedanud. Temast pole avalikkuse ees püütud «imet» teha ja see on teda säästnud enneaegse enesekindluse vohamisest, mis on näitlejale nagu vähktõbi. Teda pole ka eriti kõvasti sarjatud ning see on teda hoidnud psüühilistest traumadest ja pessimismimeeleoludest. Tõsi küll, kord nõudis üks vihane kriitik kogu näidendi «Kes päästab külapoisi?» lavastuse koosseisu saatmist teatrikooli. Varsti pärast seda läkski Enn Kose õppima. Aga mitte teatrikooli, vaid hoopis Tartusse õigusteadust tudeerima. Nagu Kose ise kinnitab, ei teinud ta niisugust valikut selleks, et pärast lõpetamist kriitikut käsile võtta, vaid et kui kord teatrist ära tuleb minna, siis oleks ka mõni teine elukutse olemas. Seda mõtteavaldust võib puhta kullana võtta inimene, kes ei tunne Kose omapärast huumorimeelt, mis kõige ootamatumatel kohtadel surmtõsise maski all võib lõkkele lüüa. Pigem on põhjus vajaduses läbi murda sellest uksest, mis takistab uuele tasandile jõudmist, õigusteadus ei ole halb variant. Maailmas on palju kultuuri- ja teatritegelasi, kes on erialalt juristid. Kose suurendab seda arvu veel ühe võrra, õppimine töö kõrvalt nõuab jälle tööd, tahtejõudu ja enesedistsipliini.

Torga, Heino. Mees ja tema töö // Tee Kommunismile (1975) 8. juuli, lk. 2. 

URL: https://dea.digar.ee/article/teekommunismileviljandi/1975/07/08/10.2

Allikad ja viited:

• ETBL, 2000. URL: http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/kose_enn2
• Viljandi esimese teatripreemia saab Enn Kose // Eesti Päevaleht (1997) 5. juuni. URL: https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1997/06/05/15.3
• Vikipeedia URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Enn_Kose

29. juuni - kunstnik Peet Aren

Teatrileksikon

Peet Aren
29.06.1889 Oidiste k, Võisiku v, Viljandimaa - 26.01.1970 New York, USA
Maali- ja teatrikunstnik, graafik

Peet Aren oli Eesti maali- ja teatrikunstnik ning graafik.  Ta sündis 29. juunil 1889 Oidiste külas Võisiku vallas Viljandimaal renditalunike peres.

Lõpetanud õpingud kohalikus ministeeriumikoolis asus õppima Tartu Õpetajate Seminaris. 1905. aastal katkesid Tartus õpingud. Aastatel 1908–1913 omandas kunstihariduse joonestamise, maalikunsti ja dekoratsioonimaali erialal Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi koolis N. Roerichi juures. N. Roerich on vene kunstis tuntud muinasteemade käsitlejana ja dekoratiiv-stiliseeriva laadi viljelejana. Oli rahvusromantilise suuna peamisi esindajaid vene kunstis. Lisaks on Peet Aren nimetanud oma õpetajatena I. Bilibinit ja A. Rõlovi.

Alates 1909. aastast osales pidevalt erinevatel kunstinäitustel. Tema tööd olid väga stiilitundlikud ja mõjutatud saksa ekspressionismist ning art déco’st.

1914. aastal suundus koos Paul Burmaniga Krimmi, sealt Viini ning Münchenisse end täiendama. Pärast sõja puhkemist interneeriti, oli Kemptenis ja Traunsteinis vangis. Vabanes vangistusest 1915. aastal ja pöördus peale seda kodumaale tagasi. Elas peale naasmist aastatel 1916–1918 Narvas. Vabadussõja ajal töötas Tallinnas Vabadussõja muuseumis joonestajana.

Aastail 1920–1925 oli Riigi Kunsttööstuskooli dekoratiiivmaali- ja akvarelli õppejõud. Aastast 1921 ka Draamastuudio ning 1926–1930 Tartus “Pallase” maali- ja graafikaõppejõud.

1944. aastal läks Saksamaale, alates 1949. aastast elas Ameerikas.

1930-ndail töötas Tallinnas ja lõi sel ajal peamiselt sisekujundusi sh erinevatele kohvikutele ja kinodele nii Tallinnas kui Tartus, samuti Pärnu rannahotellile. Peet Aren viljeles tahvel- ja monumentaal-dekoratiivmaali ning vaba-, raamatu- ja tarbegraafikat, lisaks tegi lava- ja sisekujundusi.

Tegi ka raha- ja postmargikavandeid ning osales 1918–1919 Eesti postmargikavandite võistluses, kus pälvis II koha auhinna. Rahvusvaheliselt leidis tunnustust margisari “Viikingilaev” (1919). Lisaks sellele kavandas linnavaadetega nahakunsti esemeid. Tema kujundatud on Eesti Vabadusristi autasu ja Eesti Draamastuudio teatri, hilisema Eesti Draamateatri embleem.

Peale teist maailmasõda maalis peamiselt maastikke. On loonud hulga plakateid, karikatuure ja eksliibriseid. Tema teoseid on ka Teatri- ja muusikamuuseumis ja Tartu Kunstimuuseumis lisaks Eesti kunstimuuseumile.

Tema tegevus hargnes peamiselt rakenduskunstiliste ja kujunduslike ülesannete alal. Lisaks eelmainitule lõi ta kujundusi Eesti osakondadele rahvusvahelistel messidel Königsbergis ja Berliinis. Fantaasiarikkus ja dekoratiivne komponeerimisnärv tegid temast paindliku ja kiiresti töötava kujundaja, mis võimaldas operatiivselt töötada ning vastas seeläbi ka kirjastajate ja autorite soovidele.

Oli nii kunstnikeühingu “Pallas” kui Rakenduskunstnike Ühingu liige ja Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu üks asutajaid ning „Fraternitas Artis“ auvilistlane.

Peet Aren suri 26. jaanuaril 1970 Ameerika Ühendriikides.

Tutvu kunstniku teostega Eesti Kunstimuusemi digitaalkogus  

Allikad:

• Eesti Kunsti ja Arhitektuuri Biograafiline leksikon. 1996. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
• Eesti Entsüklopeedia 14. Eesti Elulood. 2000. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
• Juske, A. 2013. Eesti maal läbi aegade. Tallinn: Printon Trükikoda.
• Läti, H. 1974. Peet Areni loomingust. – Kunst 1974 nr. 45/1, lk 21-25.
• Wikipedia: Peet Aren. https://et.wikipedia.org/wiki/Peet_Aren  (05. juuli 2024).
• Väike Mapp I Eesti maalijad: kuus värvilist ja neli ühetoonilist reproduktsiooni. 1923. Roman Espenberg.  (Fotod neist mapis olevatest maalidest on leitavad ka kunstimuuseumi digikogust.)
• Eesti Kunstimuuseumi digikogu veebileht. https://digikogu.ekm.ee/authors/author_id-438 (05. juuli 2024)
• Enn Kunila kunstikollektsioon. https://kunilaart.ee/et/artist/peet-aren/?width=1263&height=0 (05. juuli 2024)
• Kumu blogi. https://kumublogi.ekm.ee/2020/06/04/nadala-teos-peet-aren-autoportree/ (05. juuli 2024) (autoportree)
• Eesti Teatriliit. http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/aren_peet1   (05. juuli 2024)

Biograafia koostas: Ingel Vossmann-Treial

Mariana Leky. MIDA SIIT NÄHA VÕIB

Varrak, 2022 
Sari „Moodne aeg“
263 lk.

Lugemisbingo 3. mängulehe soovitus: Raamat, mille tegevus toimub Euroopas / Raamat, mis paneb nutma 
*Lugemisbingo kohta saad infot meie kodulehelt ja raamatukogu saalidest

Luise, kes on loo alguses 10-aastane ja raamatu lõpus 35, on üles kasvanud eraldatud väikeses külakeses ja elab tagasihoidlikku tööelu maakonnalinnas. Teda ümbritseb pisut omamoodi perekond ning külaelanikud, kes on samuti kõik oma hädade ja veidrustega. Kuid see, mis seda lugu koos hoiab, on hoolivus. Kuidas väike kogukond kokku hoiab, märkab ja hoolib, on südamepõhjani liigutav. Armastus selles loos on tunne, mida on palju, kuid millest vähe räägitakse. Armastus näidatakse välja väikeste tegudega, sahtlipõhja jäänud kirjadega, köögipõrandale joonistatud ringidega, lausega, millega Luise teatab oma isale kadunud koera leidmisest: „Ma leidsin ta, paps, ja koera ka“.

Raamatu peakiri võibki vihjata sellele, mida me võime näha siis, kui me hoolime lähedastest ja oleme olemas alati, mure, rõõmu ja segaduste aegadel.

Muidugi juhtub ka humoorikaid seiku, nagu elus ikka. Luise on raamatu minategelane, kuid tema tundlik meel ei jäta kedagi teist kõrvalossa. Loomi leidub samuti: metskits, juba eelpool mainitud porise lume karva koer Alaska, salapärane okaapi. Ka neil on külakese elus-olus oluline roll.

Raamatu keel ja tõlge paitavad lugeja silma ja meelt. Kõige traagilisem sündmus Luis elus on kirja pandud järgmiste sõnadega: „Surm astus sisse väikese hilinemisega, ja seda sõna otseses mõttes: ta tuli uksest. Võib-olla hilines ta sellepärast, et oli pikalt kõhelnud, kuni viimase hetkeni.“ Kuid surm on elu osa, Luise elab imeilusas maailmas, mida siit näha võib.

Raamatut luges: Marju Roosileht

Raamatuga saab tutvuda:  ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2023788