Jaan Reinet
Aastani 1937 Reinert
8.05.1905 Lüüsi, Tarvastu vald, Viljandimaa – 29.11.1991 Tartu
Eesti füüsik ja geofüüsik, leidur
Sündis 8. mail 1905 Tarvastu vallas Lüüsil riigimetsavahi pojana.
Oma 1975. aastal kirjutatud autobiograafias saab aimu
füüsiku lapsepõlvest ja kooliteest:
Kuna vanemad olid vaesed ja perekond suur (5 last), siis tuli lastel juba enne kooliaega rakenduda töhe. Kaheksa-aastaselt saadeti mind Mustla alevi algkooli, kuhu mind võeti vastu II klassi. Suvel karjas käies ja talvel koolis olles lõpetasin Mustla algkooli ja 1915. a. sügisel jätkasin õppimist Tarvastu kihelkonnakoolis, kus minu edasiõppimise huvidele andis tõuke õpetaja Johannes Muinaste∗ , kes oli väga laialdase silmaringiga iseõppija. Lõpetasin kihelkonnakooli üsna noorelt ja pääsesin sügisel eksamiga Viljandi Linna Kõrgemasse Algkooli (kreiskooli) III klassi. Siin sain õppida vaid ühe semestri. Kuna olin aastatelt noor ja üleliigne pingutus mõjus halvasti minu tervisele, soovitati mul arstide poolt õppimine katkestada. 1918. a. detsembris läksingi tagasi vanemate juurde maale. Isa haigestus raskekujuliselt reumasse ja polnud enam suuteline küllaldaselt töötama. Kuna meie perekond oli suur (2 venda minust vanemad ja 2 õde minust nooremad), siis tuli abistada koduseid.
(Jaan Reineti 1975. aastal kirjutatud autobiograafia. URL: https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/62253/ylevaade_jaan_reinet.pdf?sequence=1&isAllowed=y)
1920. aasta sügisel õnnestus pääseda Tartu Õpetajate Seminari, kus vaestest perekondadest tulnud õpilased said toetust koolilt internaadi ja abiraha näol. Seal tekkis tänu klassijuhataja ja eesti kirjanduse õpetaja Mihkel Kampmannile ning eesti keele õpetajale Albert Saarestele huvi lisaks matemaatikale ja loodusteadustele ka eesti keele vastu. Suure mõjutajana eesti keelelise tegevuse osas on nimetanud ka Tarvastu kihelkonnakooli õpetaja Johannes Muinastet. Kui Jaan Reinet kahekümneselt sai valmis uue eesti keele grammatika õpiku käsikirja, näitas ta seda kõigepealt J. V. Veskile ja Andrus Saarestele. Veski kiitis, aga Jaan Reinet suurim autoriteet Saareste arvas, et senine O. Looritsa õpik on hea küll ning uut pole tarvis. Siitpeale hakkavad Jaan Reinet huvid pöörduma üha rohkem loodus- ja reaalteaduste poole. Oma 25-ndal sünnipäeval (1930) oli juba otsustanud fookust vahetada ning õppis Tartu Ülikoolis matemaatika-loodusteaduskonnas.
Lõpetas Tartu Õpetajate Seminari 1925. aastal, misjärel töötas
1925-1928 Viljandi 3. algkooli õpetaja, 1928-1932 Tartus eratunniandja ja
õpetajana.
1935. a. kevadel lõpetas Tartu Ülikooli
matemaatika-loodusteaduskonna matemaatika osakonna cum laude, olles samal ajal
Tartu Linna XI (raskeltkasvatatavate poiste) Algkoolis õpetaja. 1936. aastal
lõpetas ka ülikooli juures üheaastase didaktilis-metoodilise seminari, omades
seega kesk- ja kutsekoolide õpetaja kutse matemaatika, füüsika ja kosmograafia
alal.
1. augustil 1936. a. määrati Jaan Reinet Tartu Pedagoogiumi
keskkooli õppejõuks ja sama aasta 1. septembril valiti veel Tartu Ülikooli
füüsikainstituudi ajutiseks abijõuks. 1937. aasta sügisel asus Tartu Eesti
Noorsoo Kasvatusseltsi Tütarlaste Eragümnaasiumi õpetajaks.
Määrati 1. oktoobril 1937. aastal Võrumaa koolide inspektoriks,
kus töötas edasi ka Nõukogude korra ajal 1940/41. õppeaastal.
Võrumaa koolide inspektori kohal töötamise ajal hakkas
organiseerima Fr. R. Kreutzwaldile kuulunud majade omandamist
Haridusministeeriumi poolt. 1941. a. suvel avas Võrus Fr. R. Kreutzwaldi
Memoriaalmuuseumi Haridusministeeriumi esindajana. Saksa okupatsiooni ajal (7.07.1941-19.12.1944)
tuli tal Võrumaalt lahkuda. Võrust lahkumise järele töötas Viljandimaal
Tarvastus põllutööl.
Ado Reinvald'i Ilissa Tarvastus. KM EKLA, A-37:849 Vana-vanaema õepoeg Ado Reinvald oli tolleks ajaks kirjutanud pea kõik enda tuntuks saanud luuletused, aga jõudnud ka talle kuulunud suure Ilissa talu pankrotti viia ja käest anda. […]
Reinvaldi mälestuse jäädvustamine oli üks noore Jaan Reinet unistusi. Selleks oleks pidanud ära ostma Ilissa talu. Nii palju raha polnud kusagilt võtta. Nõukogude võimu esimesil päevil otsustas aga senine omanik Jaan Tõllassepp põgeneda ja müüs talu võileivahinna eest. Ostis Jaan Reinet. Seitse päeva oli ta suure talu peemees. Siis anti Jaan Reinetile Ilissa talust 10-hektariline uusmaasaaja krunt, talu pidama hakkas poolvend. Siin elaski Jaan Reinet üle saksa okupatsiooni. Päeval, kui sündis II maailmarahu, pidas Jaan Reinet sünnipäeva. Sel päeval oli ta täpselt kaks korda noorem kui täna. Jaan Reinet tuli ülikooli tööle, korterit Tartus polnud, pere jäi maale ja abikaasa astus koos taluga kolhoosi. Alles siis kui Jaan Reinet sai Tartus vanaonu Jaan Pehapi majas korteri, tuli perekond.
(Jaan Reineti elust ja tegevusest. Hannes Tammeti ettekanne Jaan Reineti 80-ndal sünnipäeval Tartus 8. mail 1985. a. URL: https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/62253/ylevaade_jaan_reinet.pdf?sequence=1&isAllowed=y)
15. augustil 1946. aastal kinnitati Jaan Reinet Tartu
Riikliku Ülikooli füüsika kateedri assistendi kohale. 1. märtsil 1947. aastal
määrati ta sama kateedri vanemõpetaja kohale, kus töötas kuni 31. augustini
1960. aastal, olles vahepeal 15. detsembrist 1947 kuni 31. augustini 1948 üld-
ja eksperimentaalfüüsika kateedri juhataja ajutine asetäitja.
1959. aastal kaitses Tartu Riiklikus Ülikoolis füüsika-matemaatikakandidaadi
kraadi väitekirjaga "Об изменениях ионизации атмосферы в г. Тарту".
1.09.1960 – 1.09.1961 oli üldfüüsika kateedri juhataja,
seejärel kuni 31.08.1971 üldfüüsika kateedri dotsent ning alates 1.09.1971
töötas Tartu riikliku Ülikooli Aeroionisatsiooni ja Elektroaerosoolide Probleemlabori
juhataja ja teadusliku juhendajana. Sama probleemlaboratooriumi teadusliku
juhendajana töötas alates probleemlaboratooriumi rajamisest 1964. aastal kuni
1974. a. 1. septembrini. Labor kasvas juhtivaks asutuseks atmosfääri
ionisatsiooni uurimise ja elektromeetria alase teadusliku aparatuuri
konstrueerimise alal NSVL-s ja oli tuntud ka välismaal.
 |
| Jaan Reinet katsetamas uut aerosooli ionisaatorit 1960. aastal EFA 204-0-34866 |
Kuna teadusliku uurimistööga tegelevas probleemlaboratooriumis uurimistöödeks oli vaja väga mitmesuguseid aparaate, mida kahjuks ei olnud varem välja töötatud selle ala spetsialistide poolt, siis tuli hakata ise unikaalseid aparaate konstrueerima ja TRÜ-s oma jõududega valmistama. Kuna paljud neist aparaatidest olid uudsed, siis anti nende kohta välja minule veerandsada autoritunnistust ja nende aparaatide eksponeerimise eest alates 1956. aastast Üleliidulisel rahvamajanduse saavutuste näitusel olen saanud kümmekond medalit ja ühe audiplomi. Kuna mitmeid leiutisi kasutatakse edukalt NSV Liidus rahvamajanduses andes sadu tuhandeid rublasid aastast ökonoomiat, siis 30. augustil 1974. a. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi Seadlusega omistati mulle Eesti NSV teenelise leiutaja aunimetus.
(Jaan Reineti 1975. aastal kirjutatud autobiograafia. URL: https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/62253/ylevaade_jaan_reinet.pdf?sequence=1&isAllowed=y)
Aastatel 1959–1964 rakendati aero- ja elektroaerosoolteraapiat 1050 haigele, kes põdesid poliomüeliiti (lastehalvatus), entsefaliiti ja teisi neuroloogilisi haigusi. Elektroaerosooli teraapia põhines uuringutel, mis väitsid, et inimese koed reageerivad hästi negatiivse laenguga õhu ioonidele. Koerakud hakkavad paremini tööle erinevate võõrkehade (bakterid, tolm) väljutamiseks organismist ja patsient paraneb.
1975 Tartu Ülikooli vanemteadur ja 1976–1880 samas
geofüüsikaliste vaatluste sektori juhataja.
Teadustöö
Uurimisvaldkond: aeroionisatsioon; elektroaerosoolid ja nende rakendamisvõimalused meditsiinis, konstrueerinud selleks vajalikke aparaate. Tartu Ülikooli aeroionisatsiooni ja elektroaerosooli koolkonna rajaja.
Uurimusi ka eesti keele grammatika ja kirjanduse ning koolihügieeni alalt.
Rahvusvahelise Biometeroloogia Ühingu liige.
Üle 200 teadustrükise ja 30 autoritunnistuse.
Tunnustused
- 1967 Nõukogude Eesti preemia (kollektiivi juht) atmosfääriionisatsiooni ja elektroaerosoolide alase uurimistööde eest
- 1974 Eesti NSV teeneline leiutaja
Allikad
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Reinet
- Teeneline leiutaja Jaan Reinet. URL: https://valmistatudtartus.weebly.com/jaan-reinet.html
- Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Reinet
- Ülevaateid Jaan Reineti elust ja tööst. URL: https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/62253/ylevaade_jaan_reinet.pdf?sequence=1&isAllowed=y
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar