Linda Geddes. PÄIKEST PÜÜDES

Kui teil on vaja ette kujutada päikese üüratut võimsust, on Mojave kõrb hea paik alustamiseks. Suvel, kui temperatuur on sageli 49 C, on toast välja astudes tunne, nagu oleks avatud hiigelsuure ahju uks. Aegade jooksul on  tsivilisatsioonid austanud päikest kui loojat ja hävitajat ning seesugune suhtumine kestab tänapäevani. Meie  suhe loomuliku valgusega on aegade jooksul muutunud väga palju.

Kuidas on elu tekkimine Maal seotud Päikesega? Kuidas ravitakse haigusi päikesevalguse abil? Iidsed meedikud avastasid Päikese tervendava mõju peaaegu 4000 aastat tagasi. Inimesed on näinud päikesevalguse aastases ja ööpäevases tsüklis võtit maailmaruumi mõistmiseks.

Tänu päikesevalgusele on meie kehas välja arenenud „rakukellad“ ja nende tekitatud seesmisi rütme nimetatakse tsirkadiaan-rütmideks. Kuidas need on seotud planeedi pöörlemisega, sellest annab raamat põhjaliku ülevaate.

Juttu tuleb ka amišitest, kelle majapidamised on ilma elektriühenduseta, nad jälgivad nn Ordnungit. Hooajalise meeleoluhäire all kannatavad amišid kõige vähem. Milline on meie side valgusega rakutasandil, seda on teadlased uurinud kaua aega.

Kuidas paistab meie planeet kosmosest vaadatuna ja missugune on valgusreostuse ulatus ning mis jääb inimesel nägemata tänu rohkele kunstlikule valgusele? Kuidas eksitab valgusreostus linde ja putukaid? Tutvustatakse ka seda, kuidas uuritakse une tegelikku eesmärki.

Et ajavahestressist rohkem teada saada, sellest räägib allveelaeva kapten. Kuidas meeskond sellega toime tuleb ja milline on elu allveelaevas kunstliku valgusega. Väidetakse, et peamiselt öösiti ründavad piraadid kannavad silmasidet, et silmad harjuksid pimedusega.

Päikesevalgusel on ka raviomadused. Mitme klaasläätse filtreeritud ning veega täidetud torus jahutatud ultraviolettkiirgus suunatakse haigele kohale inimese kehal. Valgus tapab baktereid. Kõrgmäestiku päikesevalgusega ravitakse ka kopsutuberkuloosi. Looduslikku valgust peetakse lausa elueliksiiriks.

Aga valguskambrite ja raviruumide kõrval on skandinaavlased leidnud teise viisi, kuidas saavutada morfiinisõltuvusega sarnane meeleolutõus ja võimas kaitse talvemasenduse vastu – need on vabaõhu ujulad, ka talvel. Saunakuumusest külma vette sukeldumisel kasvab endorfiinitase hüppeliselt.

Skandinaavlased on saunatanud vähemalt tuhat aastat. Nagu päikesepaiste, edendab ka saun lämmaastikoksiidi tootmist organismis, see võimaldab selgitada, miks kuumas saunas viibimine on nii meeldiv.

Kuidas tullakse toime polaarööga? Põhjas hindavad inimesed sellele aastaajale iseloomulikku väga erilist valgust, mis tekitab soojuse ja hubasuse tunde. Millest tuleb seesugune positiivne meelestatus külma ja pimeduse suhtes? Seda kirjeldab autor oma elamustele tuginedes.

Linda Geddes seletab lahti, miks on Stonehenge ehitatud just selliseks, nagu ta on säilinud iidsete päikesekummardajate päevilt ja kuidas päikesevalgus liigub muinasjutulises hauakambris aasta kõige lühemal ja pimedamal päeval. Aga pikaajalise valguse käes viibimine on samuti kahjulik, eriti kaugel põhjas ja kaugel lõunas, Antarktikas viibivatel töötajate on uneprobleemid nii tavalised, et kergel deliiriumitaolisel olekul on oma nimi: „suur silm“.

Raamatus on juttu sellest, kuidas näevad meie planeeti ja päikesetõusu astronaudid. Rahvusvahelise kosmosejaama astronautidele avaneb see vaatemäng kuusteis korda ööpäeva jooksul sest nad tiirlevad ümber Maa kiirusega 27 743 kilomeetrit tunnis, et mitte taevast alla kukkuda.

Alates 1884. aastast on maailm jagatud kahekümne neljaks ajavööndiks, kõik suhestumas Londonis asuvat Greenwichi observatooriumi läbiva meridiaaniga, millest tuleneb ka nimetus „Greenwichi kohalik keskmine päikeseaeg“ (GMT). Umbes veerand maailma elanikest – sealhulgas enamik Lääne-Euroopa maid, keeravad kella kaks korda aastas. Mis põhjusel seda tehakse? Ja millised plaanid on teadlastel luua paremaid viise inimeste seesmiste rütmide hoidmiseks neid kooskõlas Päikesega, ka sellest saab raamatus hea ülevaate.

Raamat kuulub sarja „Looduse lood“.

Raamatut luges: Kersti Joonsalu

Raamatuga saab tutvuda: teabekirjanduse saalis (4. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1944313