Aliis Jõe. UNUSTAMATU ÖÖBIKU VILLA

Hea Lugu, 2020

167 lk

Nautisin selle väikese formaadiga ja värvilise kaanepildiga raamatu lugemist täiega! Ja ma isegi ei suvitanud sel ajal.

Maarja on noor elult haiget saanud kooliõpetaja, kelle värskelt soetatud maakodu katus vajab hädasti remonti. Õnneks on tal heaks nõuandjaks atsakas naabriproua Mammi, kelle pea töötab nagu koorelahutaja. Peagi on äriplaan koos ja Maarja „kuut“ pannakse raha teenima. „Tee pänner ka, see mis see kogu aeg sol ninna üppab, kui sa miskit vahid,“ tead Mammi, kuidas asjad tänapäeva reklaamimaailmas käivad.

Selline see raamat ongi- täis Maarja kõhklusi ja kahtlusi ning Mammi elutervet maanaisefilosoofiat. Ühte kui teist on kõrva taha panna teistegi tegelase sõnavõttudest. „Lõpp oli kogu aeg lähedal, aga ikka tuli veel ja veel sitta,“ võtab villa külastaja Tanka kokku Mammi kanaaia teraapilise puhtaks rookimise. Aga kas ainult?

Ja mitte ainult. Kogu selle mahlaka huumori ja hoogsa villapidamise taustal leiab lugeja võimaluse ka pisara poetada. Tõsijutt!

Raamatut luges: Marju Roosileht

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1956428

22. august - Andi Hektor

 

Foto: Õhtuleht

Andi Hektor (21.08.1975) on osakestefüüsik, astrofüüsik ja kosmoloog; KBFI vanemteadur Tallinnas. Ta on töötanud Tartu, Uppsala, Helsingi ja Cambridge ülikoolides ning CERNis Šveitsis. Ta on ettevõtete GScan OÜ ja Nosob OÜ osanik ja juhatuse liige. Ta on teaduse populariseerija ja Eesti Teaduskoja algataja. Ta on vesiniku- ja tuumaenergeetika entusiast.

Allikas: InSPIRE profiil. URL: https://inspirehep.net/author/profile/A.Hektor.1

 

Teosed

• Füüsika : Higgsi bosoni lugu (Koos Kristjan Kannikesega. 2013)
• Neutrino physics beyond the standard model (2008)

21. august - Aino-Kanni Indre

 Pedagoogika õppejõud, andragoog

Aino-Kanni Indre 90

Aastani 1953 Kukk

21.08.1930 Viljandi - 2008

Mati Salundi ja Kanni Indre

FOTO: Tõnu Kalle (Õpetajate Leht. 1990?). Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum F0055952-1

Lõpetas Viljandi 1. Keskkooli 1949. aastal, Tartu Ülikooli loogika-psühholoogia osakonna 1954. aastal. Magistrikraadi pedagoogikas sai 1993. aastal Tartu Ülikoolis.

Hilisem Tallinna Pedagoogilise Ülikooli täiskasvanute hariduse keskuse programmijuht pedagoogikamagister Kanni Indre on valmistanud Tartu Ülikoolis aastakümneid üliõpilasi ette õpetajakutseks. 1990ndatel pühendus ta pedagoogide täienduskoolitusele. Avaldanud üle 130 teadustrükise, 1 õpiku.

Allikas: Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000. Lk. 423; Kanni Indre 70 // Õpetajate Leht (2000) 18. aug., lk. 15

 

• Psühholoogia ja pedagoogika alused (Koos Enn Koemetsa, Leelo Tamme, Aleksander Elangoga. 1972, 1974, 1981)

15. august - Karl August Hindrey

foto: H. Reidel, Jurjev
KM EKLA B-33:71

Karl August Hermann Hindrey

Pseudonüümid Hoia Ronk, KAH, -i-, -K., -y., E. R. Burroughs, H., H. R., H. Rk., H.-k., K., K. A., K. A. H., K. H.
15.08.1875 Abja – 9.01.1947 Iru
Kirjanik, ajakirjanik, karikaturist ja teatrikriitik

 

Karl August Hindrey oli tuntud kaasaegsete seas kui oma terava keele pärast kardetav, avara silmaringiga ja paljureisinud härrasmees. Alates 19. sajandi lõpust oli töötanud ligi 40 aastat ajakirjanikuna erinevate päevalehtede juures.

Sündis 15. augustil 1875 Abja mõisa õllepruuli pojana. 

Alustas kooliteed paruni koduõpetaja juures, õppis 1883-1886 Viljandi Poeglaste Elementaarkoolis Friedrich Kuhlbarsi käe all, jätkas 1887-1889 Liivimaa Maagümnaasiumis. Õppis seejärel 1889-1891 Pärnu gümnaasiumis ja 1891 Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis. 

Aastatel 1894–1898 õppis joonistamist ja maalimist Peterburis Alexander Stieglitzi kunstööstuskoolis, hiljem täiendas end 1899. aastal Münchenis Anton Ažbè ja aastail 1902-1904 Pariisis Filippo Colarossi eraakadeemias. 

Naasnud 1904 Eestisse, töötas 1904-1918 ja 1924-1925 Tartus „Postimehe“ toimetuses ning 1918-1922 ja 1925-1928 Tallinnas „Päevalehe“ toimetuses. Asutas 1905 Postimehe karikatuuride kaasande „Sädemed“ (toimetaja 1905–1915 ja 1923–1924), kus avaldas umbes 3000 karikatuuri. Toimetas 1925–1927 pilkelehte „Kratt“ (Päevalehe kaasanne), aastast 1928 oli vabakutseline kirjanik.

Aastatel 1917–1918 võttis Hindrey osa Eesti rahvuslike väeosade asutamisest, olles Eesti Sõjaväelaste Tartu komitee esimees.

Oli Eesti Kirjanike Liidu liige (1922), Eesti Ajakirjanike Liidu liige (1921–1925).

Tunnustused:

• 1934 Riigivanema auhind (novellikogude „Välkvalgus" ja „Armastuskiri" eest)
• 1937 Riigivanema auhind (romaani „Urmas ja Merike" eest)
• 1939 Vabariigi Presidendi auhind (novellikogu „Südamed" ja romaani „Loojak" eest).

Suvel 1941 võitles metsavennana Nõukogude armee vastu, võttis osa suvesõjast Tartus. Järgnenud Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944) kirjutas ta ajakirjanduses nõukogude võimu metsikustest.

1944. aasta kevadel üritas Hindrey pealetungiva Punaarmee eest Eestist Rootsi põgeneda. Katse ebaõnnestus. Saksa okupatsiooni aegse tegevuse, eriti ajakirjandusliku tegevuse pärast varjas end Nõukogude okupatsiooni alguses 1944. aasta oktoobrist Iru vanadekodus Hans Kuuse nime all, kus 1947. aasta 9. jaanuaril võrdlemisi armetus olukorras ka suri vähki.

Kirjanik on maetud Tallinna Metsakalmistule.

Karl August Hindrey Gori karikatuuril (1920)

Hindrey karikaturistina

Hindrey oli Eesti esimene kunstikooli haridusega karikaturist. Tema esimesed karikatuurid ilmusid 1901 „Teataja“ Nalja Lisas. 

Karikatuurilooming arvustab tsarismi, baltlust ja tõusiklust ning joonistuslaad kõneleb Simplicissimuse koolkonna juugendlikust mõjust. Algatas eesti lasteraamatute illustreerimise ("Pambu-Peedu", "Lõhkiläinud Kolumats"). 

Tema karikatuure avaldati järgmistes väljaannetes:

• Teataja Nalja Lisa (1901)
• Linda (1903, 1905)
• Piltidega Naljakalender (1904)
• Noor-Eesti I (1905)
• Sädemed (1905–1915)
• Aeg Kalender (1907)
• Elu (1908)
• Mulk (1908)
• Külaline (1910)
• Perekonnaleht (1910–1911)
• Postimees (1910–1913)

 

Tegevus kirjanikuna

Kirjutanud lasteraamatuid, mälestustesarja, reisiraamatuid, näidendeid, vesteid, teatri-, kirjandus- ja kunstikriitikat jm. Loomingu väärtuslikum osa on psühholoogilised novellid. Lisaks kirjutas ka ajaloolisi ja kaasajaainelisi romaane.

Karl August Hindrey oli eesti kirjanduse üks omanäolisemaid ja isepäisemaid autoreid. Hindrey sai tuntuks karikaturisti, följetonisti ning vaheda sulega kirjandus- ja teatrikriitikuna pseudonüümi Hoia Ronk all. 

Ilukirjanduses debüteeris 1929. aastal ajakirjas „Looming“ autobiograafilise jutuga „Kunstikool“. Järgnenud väga viljakal loomeperioodil äratas tähelepanu algul memuaristina, Hiljem omapärase novellikirjanikuna. Tema tuntuse tagasid 5-osalised memuaarid “Minu elukroonika” (3 köidet; 1929), “Murrang” (1930) ja “Tõnissoni juures” (1931).

Hindrey loomingu kõige intrigeerivamaks osaks on ta novellistika, mille keskmes on patriarhaalse mehe psüühika ja mehe–naise suhete süvaeritlus. Hindrey on tundlik ka aumõiste suhtes. Tema esimene novellikogu „Välkvalgus“, mis ilmus esmakordselt 1932. aastal, sisaldas lühilugusid ja kirjanduslikke pildikesi töölisklassi elust linna lähiümbruses. Järgnesid novellikogud „Armastuskiri", „Sigtuna häving" ja „Südamed". Esivanemate vere hääl kannab Hindrey ajalooliste romaanide “Urmas ja Merike”, “Loojak” I-II, “Nõid” ja “Lembitu” teemaderingi, milles muistse ühiskonna üllus vastandatakse kaasajale.

Karl August Hindrei armastas reisida. 1927. aastal külastas ta Kongot
KM EKLA A-33:2

Vähem tuntud ei olnud Hindrey ka lastekirjanikuna. Ta avaldas nooremale lugejaskonnale mitmeid humoorikaid lühipalu, millest tuntumad olid: „Pambu-Peedu“ ja “Lõhkiläinud Kolumats,“ mille põhjal valmis hiljem ka samanimeline joonisfilm. Hindrey keskendus lastekirjanduses keskmisele koolieale ja leidis, et lastele peab andma võimaluse nautida lapsepõlve olenemata vanusest. perekondlikust taustast või haridustasemest. Ta kirjutas lühikesi ja löövaid lugemispalu aabitsatele ja lugemikele, ajaloohõngulisi mõistujutte ja lugemiseoskuse arendamiseks mõeldud harjutuslauseid. Tuntumad neist olid: „Kaarnad istuvad kraanal" ning „Vupi vedas vorstirõnga voodi alla."

Kirjutas libreto orduaega käsitlevale operetile „Kooparüütel“ (lav. 1916 „Vanemuises“, J. Simmi muusika).

Lisaks eelnevale oli Karl August Hindrey esimese eesti täispika mängufilmi „Karujaht Pärnumaal" stsenaariumi autoriks. See oli Johannes Pääsukese mängufilm äpardunud karujahist, täpsemalt aga poliitiline pila, mille ajendiks oli Pärnu tuntud linnapea Oskar Brackmanni ja ajakirjaniku Jaan Karu tegelikult asetleidnud omavaheline konflikt. Laiemaks taustaks oli aga eestlaste ja baltisakslaste valimisvõitlus Pärnu linnavolikogus. Päevasündmustega kursis olnud vaatajad said kohe aru. et filmijandis ei peetud jahti mingile müstilisele Vändra metsades hulkuvale karumürakale. Head eesti huumorit pakkus see linateos aga küllaga.

Mälestused ja romaanid: "Minu elukroonika"(1929),  "Murrang" (1930), "Ararauna" (1930), "Tõnissoni juures" (1931), "Rowe rändab" (1933), "Urmas ja Merike" (1935–1936), "Loojak" (1938), "Suremise eod" (1935), "Sündmusteta suvi" (1937), "Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka" (1939), "Taaniel Tümmi tähelend" (1942), "Aovalged aknad” (Saksa okup aeg, trükis 1995), "Iru päevik: sügis 1946" (1996), "Minu elukroonika I-III. Murrang. Tõnissoni juures" (2010)

Reisiraamatud: "1914. Reisipildid" (1924), "Kongosõit" (1929), "Rännud, rannad, Riviera, Sõsarsaared ja Savoy" (1937)

Näidendid: Operett "Kooparüütel" (1916), "Raidaru kirikumõis" (1935)

Lasteraamatud: "Pambu-Peedu" (1906), "Seene Mikk" (1906), "Piripilli-Liisu" (1906), "Lõhkiläinud Kolumats" (1918), "Nina-Jass ja Näpp-Mall" (1918), "Loomade mäss" (1920), "Jaunart Jauram, Jaunart Jaurami jõngermannid" (1921), "Summi-Sulpsu sekeldused" (1922)

Noorsooraamatud: "Raks Reem teotseb" (1932), "Kill Martuse lihavõtted" (1933), "Kill Martus koolis" (1935)

Karikatuuriraamat: "Kaasaegsed" (1926)

 

Uuri lisaks:

• Kirjanik Hindrey elu kauneim aeg oli Abjas // Sakala (2005) 22. okt. URL: https://sakala.postimees.ee/2166631/kirjanik-hindrey-elu-kauneim-aeg-oli-abjas
• Olesk, Peeter. Mehest, kelle relv oli terav keel // Maaleht (2011) 19. veebr. URL: https://maaleht.delfi.ee/elu/mehest-kelle-relv-oli-terav-keel?id=40427288
• Muuseumirott 11/1994: Karl August Hindrey päevikud. URL: https://jupiter.err.ee/1085573/muuseumirott-osa-11

 

Allikad:

• Eesti ajakirjanduse biograafiline leksikon 1689–1940: Tööversioon seisuga 1. detsember 2015 Elulood A – Lekstein. URL: https://www.yti.ut.ee/sites/default/files/aki/eajakbl_dets2015_0.pdf
• Hansson, Karin. Karikatuuridest, kirjandusest ja loobumise kunstist Kirjanik ning karikaturist Karl August Hindrey // Kuulutaja (2015) 10. apr., lk. 24. URL: https://dea.digar.ee/article/kuulutaja/2015/04/10/32.5
• Hinrikus, Rutt. Karl August Hindrey (1875-1947) // Kreutzwaldi sajand: Eesi kultuurilooline veeb. URL: https://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=220&page_start=&table=Persons
• EKABL, 1996; EE 14, 2000; Eesti kirjanike leksikon, 2000 (E. Säärits); ETBL, 2000 (K. Haan); muudetud 2013 URL: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/hindrey_karl_august1
• Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_August_Hindrey

12. august - Juhan Simm

Juhan Simm Pärnumaa laulupeol, 1924. Foto: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

Juhan Simm

12.08.1885 Kivilõppe küla, Vana-Suislepa vald - 20.12.1959 Tartu
Helilooja, koorijuht ja dirigent

 

Sündis Kivilõppe külas isa ehitatud Simmi veskis 12. augustil 1885. aastal. 

Õppis Vana-Suislepa vallakoolis ja Tarvastu kihelkonnakoolis. 1898. aastal asus õppima Tartu Reaalkooli Avaldas oma muusikalist annet varakult, sest juba Tartu realkoolis õppides olid tema teadmised ja oskus arenenud nii kaugele, et suutis organiseerida õpilasest muusikakoori, mida juhatas ise suure hoole ja innuga. Aastail 1906-1910 õppis Tartu ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas. Üliõpilasena oli Tartu muusikaelus aktiivne – tegutses „Vanemuises“ tšellomängijana orkestris ning koorijuhina muusikaosakonnas. Oma muusikalise eelhariduse sai ta Tartus Rudolf Tobiaselt ja viimase lahkumise puhul Tartust siirdus Simm Berliini, kus jätkas oma muusikalist haridust Sterni konservatooriumis (1912-1914) õppides A. von Fielitzi juhendamisel dirigeerimist ning W. Klatte ja J. Sterni juhendusel kompositsiooni. Täiendas end veel 1924. aastal dirigeerimises Pariisi Grand Opera juures.

Oli 1906-1910 "Vanemuise" teatri orkestrant, 1914-1916 muusikajuht ja 1916-1940 dirigent ning 1926-27 ja 1944-1951 Tartu muusikakooli muusikateoreetiliste ainete ja dirigeerimisõpetaja.

Asutas ja juhatas mitmeid koore. 1908 Tartus meeskoori (praegu Tartu Akadeemiline Meeskoor) ja 1923 Tartu Meestelaulu Seltsi meeskoori (praegu Juhan Simmi nimeline meeskoor). 1916.-1925. aastal oli ta „Vanemuise“ muusikaosakonna segakoori juht. Aastatel 1940-1950 tegutses Juhan Simm Tartu kultuurimajade koorijuhina. Oli 1923, 1933, 1938, 1947 ja 1950 üldlaulupeo üldjuhte.

Juhan Simmi koorilauludest saavutasid suure populaarsuse „Oma saar“ (loodud G. Suitsu sõnadele) ja „Mulgimaale“ (sõnad Hendrik Adamson). Koorilaulu kõrval loonud koorikantaate, kantaate ja laule koorile sümfooniaorkestriga. Ta on kirjutanud muusikat rohkem kui 40-le „Vanemuise“ lavastusele. Välja võib tuua laulumängu „Kosjasõit” (1915), opereti „Kooparüütel” (1916). Interpretatsioonialase ja loomingulise töö kõrval oli ajalehe „Postimees“ muusikaarvustaja.

• Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1945
• Eesti Näitlejate Liidu auliige alates 1935

Tunnustused

1936 teenelise dirigendi tiitel

1936 Eesti Näitlejate Liidu teenete kuldrinnamärk

1938 Eesti Punase Rist III klassi teenetemärk

1947 Eesti NSV rahvakunstniku tiitel

Allikad:

• Eesti Muusika Infokeskus. URL: https://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=149&lang=est&action=view&method=biograafia
• Helilooja Juhan Simm 50-aastane // Päevaleht (1935) 12. aug., lk. 5. URL: https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/08/12/29
• Pedai, Aino. Tarvastu kihelkond. 2001. Lk. 98-99

12. august - Eda Niin

Eda Niin

Sündinud Taklaja
12.08.1955 Abja-Paluoja
Algklasside õpetaja, kodu-uurija

Töötanud Tallinna 28. 8-klassilises ja Pühajärve 8-klassilises koolis. Kosksilla algkooli juhataja aastast 1989. Mulgi külamuuseumi hooldaja ja üks rajajaist 1993. aastal. Eesti Kodu-uurimise Seltsi ja Uue-Kariste Külade Seltsi liige. Tegelenud piirkonna ajaloo lindistamisega aastast 2005. 

Allikas: Viljandimaa koduloolasi. 2009. Lk. 50

Suvesisustaja: Mulgi kirivöö tegemine

Tekst ja fotod: Reet Lubi

Mulgi rahvarõivaste kirivöö töötoad toimusid 6.-7. juunil ja kõik osalejad said kodutööks enda vöö lõpuni kududa. Kudumine on aeganõudev tegevus aga lõpptulemus on ilus ja südamesse tekib hea tunne. Mõni osaleja on vöö valmis kudunud ja vöökudumise teljedki raamatukokku tagasi toonud. 

Tuletame kõigile töötubades osalejatele meelde, et laenatud vöökudumise telgi ootame raamatukokku tagasi hiljemalt 14. augustiks 2020.

Viljandi Linnaraamatukogus toimub mulgi rahvarõivaste töötubade sari, mis kestab läbi aasta. Töötubades omandame kogenud meistrite käe all mulgi rahvarõivaste valmistamiseks vajalikke töövõtteid ja teadmisi.

Töötoad toimuvad Mulgimaa pärimuskultuuri meetme ja Rahvakultuuri Keskuse toel. Kui olud lubavad siis jätkame Mulgi rahvarõivaste töötubadega juba septembris. Täpsem info Viljandi Linnaraamatukogu veebilehel ja FB-s.

11. august - August Arumäe

August Arumäe

Kuni 1939 Grünberg
11.08.1895 Rõõsa talu, Heimtali vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 26.09.1976 Pärnu
Kirikuõpetaja

11. augustil 1895. aastal sündis Viljandimaal Paistu kihelkonnas Heimtali vallas edumeelse talupidaja kultuuri- ja muusikasõbralikus peres tulevane usuteadlane, kooliõpetaja ning muusikategelane August Arumäe (1939. aastani Grünberg). 

Kooliteed alustas Heimtali vallakoolis (1904-1906), järgnesid Viljandi kihelkonnakool (1906-1909) ja Pärnu gümnaasium (1908-1916), mille lõpetas 1916. aastal Venemaal Muromis hõberahaga. Kool oli Esimese maailmasõja eest sinna evakueeritud. Õppis 1916.-1918. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas ja alates 1920. aastast usuteaduskonnas, mille lõpetas 1924. aastal.

August Arumäe oli 1918.-1919. aasal Tuhalaane kihelkonnakooli juhataja, 1919-1920 Viljandi Maakonna Reaalgümnaasiumi õpetaja ja inspektor.

Prooviaasta tegi Tartu Pauluse kogudusega õpetaja Arnold Habichti juures, töötades samal ajal Hugo Treffneri gümnaasiumis usuõpetajana.

1924. aastal abiellus Tartumaalt pärit Lilly Friederike Loskitiga. Neil oli neli poega.

Õpetajaks ordineeriti ta Tallinna Jaani kirikus 1. märtsil 1925, kuid juba 14. detsembril 1924 valiti Pärnu Eliisabeti koguduse 2. pihtkonna õpetajaks (aastani 1940) ja 1930. aastal ühtlasi Pärnumaa praostiks (kuni 1941). Omandas 1934. aastal mag. tehol. astme. Akadeemiliselt kuulus korp. „Ugala“ perre. 1939. aastal oli ta Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Hooldusnõukogu liige.

Arumäe oli EELK Usuteaduse Instituudi praktilise usuteaduse õppejõud. Ta on paljude 1930. ja 1940. aastatel välja antud usuõpetuse õpikutele autor või kaasautor. Pärnumaa koolinõuniku Luuriga koostas ta õpikud “Piiblilugusid väikestele” (1929) ja “Piiblilugusid algkoolile” (1930), hiljem “Usuõpetuse algkoolidele”. Samuti andis välja ajakirja Pühapäevakool.

14. juunil 1940 küüditati August Arumäe abikaasa ja kahe poja, Sulevi ja Heitiga, Siberisse. Pojad Ilmar ja Kalle, kes sel ajal olid Viljandimaal vanaema juures, pääsesid pikast teekonnast. Tagasi jõudis Arumäe poegadega 17 aasta pärast, kuid abikaasa jäi puhkama Siberi mulda.

Karmid Siberi-aastad ei murdnud mehe teotahet. Ta asus endise innuga tööle. Kirjutas usuteaduste instituudi üliõpilaste tarvis õppematerjali, leeriõpiku, käsiraamatuid. Pärast Siberist naasmist teenis ta aastatel 1958–1964 Pindi kogudust ja seejärel aastani 1969 Häädemeeste kogudust.

1964. aastal abiellus ta teist korda laulukoori liikme Ada Reinholdiga.

Viimased eluaastad elas pensionil August Arumäe Pärnus, kus kirjutas üle 400-leheküljelise mälestusteraamatu käsikirja, millel on kultuurilooline väärtus nii Pärnule kui kogu Eestile.

August Arumäe suri 26. septembril 1976 ja maeti Pärnu Alevi kalmistule.

Arumäe muusikaelu

Muusikaarmastuse sai kaasa lapsepõlvekodust, kus lauldi ja mängiti pilli. Juba varakult õppis noormees selgeks kandle- ja viiulimängu, hiljem harmooniumi- ja klaverimängu. Võõraks ei jäänud puhkpillidki. Pärnu gümnaasiumipäevil mängis ta kaasa sümfoniettorkestris ja keelpilliorkestris, laulis kooli meeskvartetis.

1915. aasta suvel asutas kodukohas Heimtalis segakoori ja juhatas seda.

1920 asutas ta Joosep Teimanniga Tartu üliõpilaskonna muusikasektsiooni ja valiti selle esimeseks esimeheks. Peale üliõpilasmeeskoori asutasid nad segakoori.

1922. aastal võttis Tartu ülikooli delegatsiooniga osa Leipzigi esimesest rahvusvahelisest üliõpilaste kongressist. Asunud 1924 Pärnu Eliisabeti koguduse õpetajaks, võttis oma esimeseks kohustuseks kiriku laulukoori asutamise ja lastejumalateenistuste korraldamise. Koorile kirjutas ta ise noodid ja asus noori juhatama. Koor töötas edukalt, võttes osa vaimulikest laulupäevadest. Repertuaari saamiseks tõlkis laule. 1938. ja 1939. aastal käis koor Soomes kontserdireisil, samuti Lätis ja ülejäänud Eesti kogudustes.

Oli tegev mitmes kiriklikus organisatsioonis, olles muu seas liturgilise komisjoni esimees ja lauluraamatute komisjoni liige. Välismatku sooritanud Soome, Taani, Rootsi ja Saksamaale. Töötas koolides usuõpetajana.

Tunnustused

• Eesti Punase Risti 3. järgu teenetemärk
• Soome Valge Roosi 1. kl. aumärk

 

LlSAKS 

Hiiobi õnnistus : August Arumäe mälestused
Eesti Keele Sihtasutus, 205. 493 lk.

August Arumäe (1895-1976) mälestused ulatuvad tagasi Tsaari-Venemaa aegsesse Eestisse, tollasesse külaühiskonda. Eesti Vabariigi sünnile elas kirjutaja kaasa juba täiskasvanud inimesena, omariikluse aega jäävad õpingud ülikoolis ning tegevusrohked tööaastad Pärnus. Järgnenud rahvuslik tragöödia puudutas tedagi isiklikult - pidi ta oma parimad töö- ja loomeaastad jätma hoopis GULAG-i surmarõngasse. Seal küpseski esialgne mõte oma läbielamised kirja panna.

Ehkki mälestused on kirja pandud eelkõige oma laste ja lastelaste tarvis, võib August Arumäe mälestusteraamatu "Hiiobi õnnistus" ilmumist õigusega nimetada sündmuseks, sest tegemist on nii kultuuri-, kiriku- kui ka Eesti ajaloo seisukohast olulise teosega.

Raamatuga saab tutvuda: teabekirjanduse saalis (4. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/323018

Allikad

• Grünberg, August // Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918-1938. I. 2. tr. eesti rahvusraamatukogu, 2006. Lk. 50
• HAUDI: Kalmistute register  URL: https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=Ow1Nl1KpZaJl
• Sarv, Silvia. 110 aastat August Arumäe-Grünbergi sünnist // Pärnu Postimees (2005) 4. aug. URL: https://parnu.postimees.ee/2118767/110-aastat-august-arumae-grunbergi-sunnist
• Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/August_Arum%C3%A4e

29. juuli - Ingvar Luhaäär

Kirjanik ja esoteerikahuviline
Ingvar Luhaäär 75

Pseud. Valev Mirtem, Ülev Valder, Tõivelemb Vallak, Rinchen Dordze, Ülev Teemantvälk

29.07.1945 Puiatu

Kõrghariduse omandas Tartu Riiklikus Ülikoolis ajaloo-keeleteaduskonnas ajaloo alal. töötanud Kambja 8-klassilises koolis õpetajana. 1972–1978 oli ajalehe „Säde“ toimetuse liige. 1978. aastast vabakutseline. Eesti Luuleklubide Liidu esimees ja Intuitiivteaduste Kooli juhataja.

Kirjutanud ja eestindanud luulet ja proosat, koostanud erootika ajalugu vaatlevaid teoseid, kogunud ja avaldanud ainestikuga Eesti sensitiivide kohta ning levitanud New Age`i.

Allikas: EE : Eesti elulood : 14. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000. Lk. 258

Luulekogud (valik)

• Armuühtepühad (1994)
•  Harjumatu ilu (2007)
• Helemite aed (1977)
• Hiir kassikäppades (2000)
• Ilmre valgel (1995)
• Kahemehe kolm (2000)
• Kummelinurm (1991)
• Liila (1997)
• Maithunad Eestis (1993)
• Potala katusel (1999)
• Semiramise rippuvad aiad (2019)
• Sonetid proosas (2008)
• Taevased tüdrukud, taevane isa (2002)
• Tantsud taevas (1998)
• Toominga atmosfäär (1966)
• Toomingad ilmres (2009)
• Tulevaas (1994)
• Unistades Eestist (2007)
• Vadzrad ja lootosed, toomingad, sirelid (2001)
• Vaimustuserõdud (2015)

Proosateosed (valik)

• … ja õnne elus.1-2 (koos A. Luhaäärega. 1997,1998)
• Allikaäärne ja pilvepealne: luuletaja elu. 1-4 (2005-2006)
• Eneseleidmise tee (2018)
• Hiiepoeg (2011)
• Jutustan kaunist lugu (1995)
• Klaasist lepatriinu (1996)
• Kuidas lumel lõhnas päike (2020)
• Libaliblikanektar (1994)
• Maasikaõites Himaalaja (2010)
• Munamäe lahing (2002)
• Peeglit või tuld? (2004)
• Pioneerilaulud kõlagu, kõlagu!... (1999)
• Rasputin ja Severjanin (2013)
• Rõõmupäevad (2002)
• Tiibeti triloogia (2013-2020)
• Toomingais ja sireleis (1996)
• Valge õis sinisel (1996)
• Ümberilmareis (2011)

22. juuli - Ernst Teder

Ernst Teder

22.07.1915 Pilgu väikekoht, Paistu vald – 18.03.1993 Viljandi

Muusikajuht ja helilooja

Õppis Viljandi poeglastegümnaasiumis. 18-aastase oorukina sai Viljandi asjaarmastajate ooperitupi muusikajuhiks. Siis ilmusid ka tema esimesed helindid – meeleolulaul „Kaks särasilma“, marsid „Põhjanael“ ja „Kalevite maal“.

Ernst Teder määrati pärast sõda 1945. aastal taasavatud Viljandi lastemuusikakooli akordioniklassi õppejõuks. Seal pani aluse akordioni- ja trombooniõpetusele. Samal ajal töötas aastail 1944-1953 Ugalas muusikajuhina. Võttis osa sümfoonia-, puhkpilli- ja estraadiorkestri tööst. Trükis on ilmunud või Eesti Raadios lindistatud palju helindeid tema loomingust (üle 30): „Õhtusel teel“, „Hällilaul“, marss „Tuuline rand“, valsse ja polkasid akordionile, valss triole jm.

Ernst Teder on tegutsenud ka lavamuusika komponistina Ta on loonud saatemuusika teatri „Ugala“ mitmele lavastusele. Muusika lavastustele: Bornhöhe ja Tederi „Villu võitlused“ (1949); Tederi ja Satsi „Tasumisäike“ (1950); Hindi ja Särevi „Tuuline rand“ (1952); Juhan Liivi, Aderi ja Satsi „Vari“ (1954).

Allikad:

• Eesti Teatriliit. URL: http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/teder_ernst2
• Luik, Tiiu. Paistu kihelkond. 1998. Lk. 115-116

19. juuli - Aate-Heli Õun

Foto: Elmo Riig/Sakala

Aate-Heli Õun sündis 19. juulil 1940 Türi trükikoja omaniku Elar Aasme perekonnas. Lõpetas 1954. aastal Raudna kooli. Õpinguid jätkas Tartu kujutava kunsti koolis, mille lõpetas kiitusega 1959. aastal. Kunstiinstituudi sisekujundaja eriala lõpetas 1965. aastal cum laude.

Kui ta lõpetas Raudna kooli (isa oli saanud sinna kanti metsavahikoha ja pere pidi kolima), tegi koolmeister Paul Kondas igast lõpetajast salmi. Kunstiandelise tütarlapse kohta kirjutas terase silmaga õpetaja: „Tema muust ei hooli, läheb kunstikooli.“ (Sarv, Tiina. Väiksest peale joonistuspaber peos // Sakala (2009) 30. Nov. URL: https://sakala.postimees.ee/190967/vaiksest-lapsest-peale-joonistuspaber-peos)

Kunstikooli õpingute ajal abiellus Aate-Heli arhitektuuritudeng Ain Õunaga. Peres kasvas neli poega: Mats, Arp, Ott ja Joosep.

Töötanud sisearhitektina ning aastatel 1968–1988 kunstiinstituudi ruumi- ja mööblikujunduse kateedris õppejõuna. Muu hulgas andis AateHeli Õun näo kunagisele kuulsale Merepiiga kohvikule Harjumaal Rannamõisa külas, Eesti Raadio valgele saalile, Halliste kiriku sisemusele, Tallinna teletorni esindusruumidele ning omaaegsele Tartu tudengite lemmikpaigale Kaunase restoranile. 

Aastatel 1988–1990 oli Viljandi rajooni peakunstnik, 1991. aastast vabakutseline. Kunstihuvilised mäletavad ligi 20 aastat korraldatud näitusi vanas parteimajas, kuhu ta rajas 1991. aastal Viljandi kunstisaali. Lisaks sellele, et Aate-Heli Õun on kujundanud poolteise meetri kõrguse kivialuse skulptor Lydia Laasi „Leelotaja“ koopiale Viljandimaa esimese laulupeo paigas Kesklinna Kooli väikeste maja ees, on ta kavandanud Viljandi järvejooksu võitjate kompleksi, andnud ilme vabadussõja kangelase Anton Irve mälestusmärgi ümbrusele ning kujundanud Pilistvere kivikangru maakonnakivid ja ristikivi.

1995. aastast juhib Johann Köleri fondi tööd.

 

Tunnustused

2020 Viljandimaa vapimärk

 

Allikad:

• Sarv, Tiina. Muudkui veereb ülesmäge // Sakala (2020) 8. veebr., lk. 3. URL: https://dea.digar.ee/article/sakala/2020/02/08/9.1
• Sarv, Tiina. Väiksest peale joonistuspaber peos // Sakala (2009) 30. nov. URL: https://sakala.postimees.ee/190967/vaiksest-lapsest-peale-joonistuspaber-peos

17. juuli - Jaan Depman

URL: http://arhmus.tlu.ee/cgi-bin/epam?oid=79035

Jaan Depman

17.07.1885 Õmbleja talu, Uue-Suislepa, Tarvastu kihelkond – 26.07.1970 Leningrad
Matemaatik ning teadus- ja kultuuriloolane

 

Sündis põllutöölise perekonnas. Alghariduse sai Ämmuste valla- ja Tarvastu kihelkonnakoolis. Hiljem õppis Tartu Õpetajate Seminaris, mis oli tol ajal venekeelne. Temaga koos õppis Jaan Anvelt.

Pärast seminari lõpetamist 1904. aastal asus tööle Virumaale Toilasse ja Iisakule. Toilas tuli tal lisaks koolmeistritööle ka laulukoori juhatada. Kooliõpetajana oli ajalehe „postimees“ kirjasaatja.

1906. aastal sooritas koduõpetaja eksamid Narva Gümnaasiumi juures ja sai õpetaja koha Peterburis endise seminaristi A. Jansoni reaalkoolis. Seal õiendas ta 1907. aastal Peterburi II Gümnaasiumi juures küpsuseksamid ja astus Peterburi Ülikooli matemaatikat õppima, mille lõpetas 1912. aastal. cand math. Kooli lõpetamise järel asus tööle Jamburgi kommertskooli (1915-1917).  Õppejõud Smolenski pedagoogilises instituudis (1917-1918).

Oma kandidaaditöö kaitses ta 25. augustil 1917. aastal. Aastatel 1918-1919 tegutses esimese õpetajana Petrogradi eesti koolides, seejärel 1919-1924 Vjatka Pedagoogilises instituudis. 1922. aastal kinnitas Kõrgem Atestaadikomisjon Jaan Depmanile professori kutse.

1924. aastal sai tema töökohaks Herzeni nimeline/Pokrovski nimeline Pedagoogiline Instituut, hiljem tötöötas paralleelselt ja teistes Leingradi kõrgkoolides. Jaan Depman elas viimastel eluaastatel Leningradis ning töötas Leningradi Keemia- ja Tehnoloogiainstituudi matemaatikaprofessorina.

Ülikooliaastatel sai alguse Jaan Depmani ühiskondlik ja kirjanduslik tegevus. Ta oli Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsi aktiivne liige. 1917. aasta revolutsioonile eelnenud ajal tegutses koos bolševistliku suunitlusega sotsiaaldemokraatidega, avaldas Juhan Lilienbachi kirjastuse vahendusel proletaarset kirjandust. Aastatel 1912–1914 oli ta bolševistliku Narva ajalehe „Kiir“ kaastööline. Oma elu jooksul avaldanud ligi 200 matemaatikaalast tööd.  

1960. aastast Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige.

Jaan Depman suri 26. juulil 1970. aastal Leningradis, kus oli elanud ja töötanud ligi 45 aastat.

Jaan Depmani mälestuseks annab Viljandi vald välja temanimelist stipendiumi reaal- ja loodusainete üliõpilasele ning Tarvastu Gümnaasiumi eestvedamisel toimuvad J. Depmani nimelised maakondlikud nuputamisvõistlused.

 

Allikad

• EE 14 : Eesti elulood 14. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000. Lk. 46-47
• Eesti ahakirjanduse biograafiline leksikon 1689-1940 : Tööversioon seisuga 1. detsember 2015. Lk. 72. URL: https://www.yti.ut.ee/sites/default/files/aki/eajakbl_dets2015_0.pdf
• Eesti teaduse biograafiline leksiko : 1. köide A-Ki. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000. Lk. 196
• Pedai, Aino. Tarvastu kihelkond. 2001. Lk. 83
• Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Depman 

16. juuli - Endel Rõuk

Endel Rõuk

16.07.1930 Kabala v, Viljandimaa – 02.03.2016
Füüsika- ja matemaatikaõpetaja

Sündinud talupidajate perre. Õppis 1938-1945 Kabala valla Villevere algkoolis, 1945-1949 Türi keskkoolis, 1949-1952 Tallinna Õpetajate Instituudis matemaatika ja füüsika erialal, 1955-1958 Ed. Vilde ni Tallinna Pedagoogilises Instituudis füüsika erialal.

Töötanud 1949-1956 lühemat aega mitmes 7-klassilises koolis ja Türi keskkoolisõpetaja ning Türi haridusosakonna juhatajana. Olnud 1956-1975 Võhma 7-klassilise kooli, 1975-1990 Võhma keskkooli õppealajuhataja ning 1990-1996 sama kooli õpetaja.

Endel Rõuk oli vabariikliku füüsikakomisjoni liige. Kuulus 1972-1995 Ühiskondliku Pedagoogika Uurimise Instituuti.

Lisaks koolitööle oli Endel Rõuk alates 1990. aastast ametis Võhma ajaloo uurimisega ning aastast 2002 MTÜ Võhma ajaloo sõprade seltsi (VASS) aktiivne liige. 2008. aastal rajati VASS-i ja Endel Rõugu eestvedamisel linnavalitsuse hoonesse muuseum. Endel Rõuk oli pühendunud ajaloouurija, kogudes materjali linna ajaloost ning talletades Võhma elanike mälestusi. Ta tegi kaastööd linnalehele, korraldas näitusi, oli giid, osales üle-eestilistel muuseumiöö üritustel – seda kõike armastusest kodukoha vastu.

Tunnustused:

• 1980 Võhma kooli teenetemärk
• 2005 aasta isiku tiitel
• 2009 Võhma linna aukodaniku aunimetus
• 2014 imelise vanaisa aunimetus
• 2015 oli Endel Rõuk Viljandimaa aasta vabatahtliku nominent

 

Allikad:

• IN MEMORIAM ENDEL RÕUK 16.07.1930-02.03.2016 // Õpetajate leht (2016) 18. märts, lk. 13. URL: https://dea.digar.ee/article/opetajateleht/2016/03/18/16.1
  
• Viljandimaa koduloolasi 2009. Lk 72-73

Carlos Ruiz Zafón. KESKÖÖ PALEE

Varrak, 2019
232 lk

„Kesköö Palee“ on noorsooromaan, kus kuueteistkümne-aastaseks saanud noored lahendavad peadpööritavat müsteeriumi. Lastekodus kasvanud noorte austus üksteise vastu, kokkulepetest kinnipidamine ja teineteisest hoolimine aitavad hakkama saada müstiliste katsumustega.

Ühel päeval tuleb ilmsiks, et lastekodus kasvanud Ben peab vastu astuma olendile, mis on seotud tema vanematega. Enda vanematest ei tea vastsündinuna lastekodusse sattunud noormees mitte midagi. Peadpööritavates seiklustes on hirmu, usaldust ja usaldamatust, visadust ning hoolimist.

Põnev lugemine kõigile, kes armastavad müstilisi ja salapäraseid lugusid. 19. juunil 2020 surnud Hispaania kirjanik Zafóni teoseid on tõlgitud enam kui 30 keelde ning need on võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu.

Raamatut luges: Reet Lubi

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1933084

Josh Malerman. LINNULAEGAS

Ühinenud Ajakirjad, 2019

248 lk

Seda raamatut julgen soovitada lugejale, kellele sobib praegusele hullule maailmale veel vinti peale keerata.

Ühel päeval ilmub maa peale miski, millele pilgu heitnud inimesed teevad eriti võikal moel enesetapu. Esialgu on see uudistes, toimub kaugel ja inimesed ei pööra sellele erilist tähelepanu. Kuid see tuleb lähemale, on varsti juba siinsamas linnas. Tuleb tuttav ette?

Malorie, kes on äsja teada saanud oma ootamatust rasedusest, peab sellises uues maailmas üksi hakkama saama. Silmasidemed, pimendatud aknad, autosõit kinnisilmi- see on uus normaalsus. Kas on kusagil veel pimeduses ekslevaid inimesi? Mis saab siis, kui laps ilmale tuleb?

Viis aastat hiljem sõidab Malorie koos Poisi ja Tüdrukuga paadiga allavoolu. Jätkuvalt kinnisilmi. Kas nad leiavad pelgupaiga?

Raamatut luges: Marju Roosileht

Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1939858

1. juuli - Ott Aardam

URL: https://www.ugala.ee/tootaja/ott-aardam/

Ott Aardam

1. juulil 1980 Orissaares
Näitleja 

Ta on lõpetanud 1995. aastal põhikooli Orissaare Gümnaasiumis ja 1998. aastal Saaremaa Ühisgümnaasiumi. 2002. aastal lõpetas ta Tallinna Konservatooriumi Kõrgema Lavakunstikooli.

Abielus, peres kasvab kolm last.

Ott Aardam töötas aastatel 2002–2008 Ugala teatris. 2014–2019 oli ta Ugala teatri loominguline juht.

Kirjutanud ja lavastanud Ugalas: 

• „Börs ja Börsitar” (2007; Ugala kolleegipreemia 2007 ja Ugala publikupreemia “Kuldõun” 2008) 
• „Poks” (2007)
• „Mee hind” (2011; Balti tetarifestivali parim lavastus 2012)
• O. Lutsu ainetel „Making of kapsapea” (2015)
• „Toru” (2019)

Lavastanud Ugalas: P. Matsini „Gogoli disko” (2017)

Olulisemaid töid Ugalas

• 2003 Kitzberg „Neetud talu” Julius (lav. Katri- Kaasika Aaslav- Tepandi)
• 2003 Coster/Gorin „Thijl Ulenspiegel” Thijl (lav. Peeter Tammearu)
• 2003 „Koturnijad ehk kui nalja ei saa, siis meie ei mängi” – Triumfos (näitekirjanik), Kuri Saatus, Viisk (grupitöö)
• 2004 Rozov „Vend Aljosa” Aljoša Karamazov (lav. Karin Raid)
• 2004 Vladimir ja Oleg Presnjakov „Terrorism” erinevad rollid (lav. Priit Võigemast)
• 2004 Stevenson „Aarete saar” erinevad rollid (lav. Peeter Tammearu)
• 2005 Luts „Suvi” Kippel (lav. Peeter Tammearu)
• 2005 Vallejo „Lõõmav pimedus” Miguelin (lav. Peeter Tammearu)
• 2005 Tolstoi „Anna Karenina” kindral Serpuhhovskoi (lav. Mihhail Tsumatsenko)
• 2006 Szakonyi „Saateviga” Inimesepoeg (lav. Marko Matvere)
• 2006 Kross „Keisiri hull” Jüri (lav. Peeter Tammearu)
• 2006 Tšehhov „Kolm klaasikest kirsiviina”erinevad rollid (lav. Peeter Tammearu)
• 2006 Nuotio, Brännare, Seppänen „Marylin” Frank Sinatra (lav. Kalju Komissaarov)
• 2007 Preussler „Krabat” Krabat (lav. Oleg Titov)
• 2007 Kangermann „Naabri Mari” Kaim, üks kahtlane vagabond (lav. Margus Vaher)
• 2007 Kylätasku „Runar ja Kylliki” Artturi Ruokanen (lav. Taago Tubin)
• 2016 Ugala Teater „Kõrboja perenaine” (lav. Vallo Kirs)
• 2017 Ugala Teater „Nähtamatu Daam” (lav. Lembit Peterson)
• 2018 Ugala Teater „Hipide revolutsioon” (lav. Juri Kvjatkovski)

Allikad: 

• Thetrumi koduleht. URL: https://www.theatrum.ee/inimesed/ott-aardam/
• Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Ott_Aardam

30. juuni - Jakob Jõgi

Jakob Jõgi
30.06.1875 Pinsato talu, Tuhalaane (Anikatsi), Karksi  - 1961
Puunikerdaja

Sündinud on ta Karksis põllutöölise-ehitusmeistri pojana, niisiis - päritud elukutse. 21-aastaselt hakkas ta Tartus õppima puunikerdust, samaaegselt õppides joonistust von zur Mühleni juures koos M. Pukitsa ja kadunud Konrad Mägiga. Mart Laane andmeil tegutses 1896. aastast Bandelieri mööblitööstuses, siis Riias Juhansoni juures, Liibavis Ahi ja Odessas Merklingi mööblitööstuses (kuni 1900). Elas ja tegutses Rakveres 1901-1904, edasi Pärnus vabakunstnik.

Tema nikerdatud on Pärnu Issanda Muutmise peakiriku nikerdused 1904. aastal, Riigikohtu kirjutuslaua garnituur, Kadrioru lossi rahvuslik tuba 1938. aastal. Tema puulõiked on Eesti Rahvamuuseumis, mõned tööd Pärnu muuseumis ja Elisabethi kirikus ning Võru Kreutzwaldi muuseumis.

Ajalehe „Hääl“ (Kuressaare) vastutav toimetaja 1908–1910.

Lõik 23. märtsil 1940 ajalehes „Uus Eesti: Pärnu Uudised“ artiklist „Kuidas töötab kuulus Pärnu puunikerdaja“:

„Jakob Jõgi on valmistanud viimaste aastate kestel rohkelt mitmesuguseid ilustavaid nikerdustöid, muu seas ka Kadrioru lossi vabariigi presidendi raamatukogusse, Toompea lossi ja Oru lossi. Ka on ta elanud viimastel aegadel mitmel pool oma tööde näitusega. Et lähemalt Jakob Jõgiga ta tööde üle juttu ajada, külastas teda neil päevil meie lehe esindaja. Külaskäiku puunikerdaja juurde põhjustas seda enam see asiolu, et Jõgil valmis kolme ja poole aastase tööviljana 56-numbriline puulõigete kogu, mis kujutab kogu eestlaste ajalugu. […] „Muret on vaid mu valminud suurtööga - Eesti rahva ajalooga, mis koosneb 56 üksikust tööst ning annab täieliku ajaloolise-kultuurajaloolise läbilõike eestlaste mütoloogilisest, kultuurilisest, majanduslikust ja poliitilisest võitlusest minevikust tänapäevani. Nimelt on mul kolme ja poole aastase tööviljana see ainulaadne töö nüüd valmis. Seda tahetakse omandada mitmelt poolt. Töö erakorralise väärtuse tõttu ei taha ma seda aga ülepeakaela realiseerida. Vaja otsida õige ostja..." Asume lähemalt vaatlema nimetatud tööd, millest seitse numbrit, nimelt Kalevipoja motiivistik, on asetatud Kadrioru lossi, kuna 14 numbrit, mis haaravad eestlaste töid ja toimetusi, kombeid ja ebausku, on omandatud Eesti Rahva Muuseumi poolt Tartus. Osa, üksikuid numbreid, on eraisikutele müüdud. Kogu 56-numbriline seeria moodustab aga terviku ning puuduvate numbrite täiendamine on vaid aja küsimus. Kõnealune suurtöö jaguneb järgmistesse üksikutesse liikidesse: peale juba nimet. Kalevipoja ja eestlaste elu-olu on selles rida töid vanast heast Rootsi ajast, teoorjuse ajast, 1905. a. revolutsioonist, Vabadussõjast ja iseseisvusaegne osa pealkirja all "Enne ja nüüd". Imepeenelt peitlitega meisterdatud inimeste, laevade, puude, toaesemete jne. jne. kujutused on niivõrd elulised, et ei taha nagu uskudagi, et need on puusse nikerdatud. Pigemini võiks neid pidada elavate piltide vähendusteks.“

Foto Jakob Jõgi (1875-1961) puulõikest „Saunas” (ERA.31.4.1646.94.20)

Puunikerdaja Jakob Jõgi (1936)

Eesti Kultuurfilm ringvaade 104/1936.a Fond 4 (Eesti Kultuurfilm), arhivaal 102. URL: https://youtu.be/74aMy9WwB4U

Puunikerdaja Jakob Jõgi (1955)

Ringvaade “Nõukogude Eesti” nr 8, 4/5. Fond 203 (Tallinnfilm AS), arhivaal 894

URL: https://youtu.be/bHj-u4j52Tk

Vaata lisaks:

• Ramler, Grister. Puulõikaja Jakob Jõgi ja digiteeritud kultuuripärand // Rahvusargiivi ajaveeb. URL. https://blog.ra.ee/puuloikaja-jakob-jogi-ja-digiteeritud-kultuuriparand/ 

Allikad:

• Eesti ajakirjanduse biograafiline leksikon 1689-1940 : Tööversioon seisuga 1. detsember 2015. Lk. 175. URL: https://www.yti.ut.ee/sites/default/files/aki/eajakbl_dets2015_0.pdf
• Kuidas töötab kuulus Pärnu puunikerdaja // Uus Eesti: Pärnu Uudised (1940), 23. märts, lk. 4. URL: https://dea.digar.ee/article/uepu/1940/03/23/22
• Kuulsad mulgid / koost. Mati Laane. URL: https://matilaane.files.wordpress.com/2016/06/mulgitegelased.pdf