Kilde Vana-Võidu ajaloost

Lühike ülevaade Vana-Võidu ametikooli, valla ja mõisa ajaloost
Koostaja Heiki Raudla
[Vana-Võidu : Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool, 2011]
222, [2] lk. : ill., portr.

13. jaanuaril 2011 möödus 90 aastat kutsehariduse andmise algusest Vana-Võidus. Raamat annab ülevaate kooli pikast ja keerulisest ajaloost ja meenutab inimesi, kes on aegade jooksul seisnud kooli asutamise ja arendamise juures. Mahukast trükisest leiab värvikaid mälestusi nii endistelt kooli juhtidelt, õpetajatelt kui õpilastelt. Viimaste seas on mitmed Eesti Maaülikooli professorid. Raamatust leiab ülevaate Vana-Võidu valla ja mõisa ajaloost. Lisaks lood ja legendid, ning valla ja kooliga seotud tuntud inimeste elulood.

Pilguheit ka Viljandis asunud kutsekooli tegevusse, sest 1999. aastal liideti Vana-Võidu kooliga Viljandis asunud kutsekool.

Hans Väre. Lootsiku loomine

Pühendatud vanadele meistritele
Toimetaja Anu Arak 
Tõlkija Aari Juhanson
Illustratsioonid: Olja Korts
[Viljandi] : Soomaa Sõprade Selts, [2010]
[22] lk. koos kaantega : ill.

Raamat on pühendatud vanadele meistritele. Jutustus jaguneb jutukesteks, mille tegelasteks on väike Johannes, tema vanaisa Aadu, kes elab kaugel Soomaa metsatalus. "Aadu teab kuidas hobusega maad künda, ise leiba küpsetada ja vikatiga heina niita. Kõige haruldasem on aga see, et ta mõistab meisterdada haabjat".

Raamat annab lihtsa ja ladusa kirjelduse ning ilmekate illustratsioonidega edasi, kuidas haabjas valmib. Sobib lugemiseks nii suurtele kui väikestele uudishimulikele!

Johan Pitka

Reet Naber
Ausa tahtega isamaa heaks!
Kujundaja Piret Niinepuu-Kiik 
Kunstilised toimetajad Kalev Tomingas, Jüri J. Dubov 
Toimetaja-projektijuht Alvar Loog
Tallinn : Tea Kirjastus, 2012
224 lk. : ill.
Sari Tuntud & tundmatu

Merendusajaloolase Reet Naberi uurimus “Johan Pitka. Ausa tahtega isamaa heaks!”, mis ilmub “Tuntud ja tundmatu” sarjas rikkalikult illustreerituna admiral Pitka 140. sünniaastapäevaks, on seni mahukaim käsitlus juba eluajal pooleldi müütilise mõõtme omandanud mehe elust, keda võib õigusega nimetada peaaegu ainsaks läbinisti positiivseks kangelaseks Eesti (lähi)ajaloos.

Johan Pitka oli üks põhimõttekindlamaid ja energilisemaid Eesti majandusliku ning poliitilise iseseisvuse eest võitlejaid, kel tuli aastakümnete vältel lahinguid lüüa nii leheveergudel, komiteedes kui sõjaväljal. Pitka isikus said harvanähtaval moel kokku suur visionäär, teoinimene ja liider; tema elu oli täis kirge, võitlust ning paradokse.

Reet Naber keskendub Pitka biograafias süvendatumalt aastatele 1907–1917, mis seni põhjalikumalt läbi uurimata ning lahti kirjutamata. Sellesse aega langeb eestlaste rahvusliku eneseteadvuse uus tõus, parteide ja seltside tekkimine ning majanduskliima paranemine, milles Johan Pitkal oli eelkõige merenduse teoreetiku ja eestvedajana suur roll.

Viljandi Muuseumi toimetised II

Viljandi Muuseum

Toimetaja Ain-Andris Vislapuu

Viljandi : Viljandi Muuseum, 2011

232 lk. : ill.

Tegemist on muuseumi neljateistkümnenda väljaandega, mis varem kandis aastaraamatu nime.

Üle-eestilist mõõdet annab raamatule kaks avaldatud uurimust: Kristjan Sanderi töö malenditest, mis on tulnud päevavalgele arheoloogilistel kaevamistel, ning Made Uusi kirjutis traditsiooniliste valmistamisvõtetega sündinud lambanahksetest kasukatest.

Traditsiooniks on ka Viljandi Muuseumi kogusid tutvustava kirjutise avaldamine. Seekord jätkab Tiina Parre Olev Bendi kollektsiooni käsitlemist Viljandi linna kajastavate fotode kaudu.

Kindel koht toimetistes on Viljandimaa arheoloogial. Helena Kaldre, Martin Malve ja Arvi Haak kirjutavad Mustlas 2010. aasta suvel avastatud külakalmistu uuringutest.

2011. aastal laekus Viljandi Muuseumi ja Eesti Genealoogia Seltsi Viljandi osakonna korraldatud mälestuste kogumise võistlusele mitu huvitavat tööd. Neist Evald Korts pälvis tunnustust oma maja ehitamise looga, mida võib nüüd toimetiste lehekülgedelt lugeda.

Järjekindlalt ilmub kogumikus ka Vabadussõja temaatika käsitlusi. Muuseumi direktor Jaak Pihlak on alustanud sarja Vabadussõjas langenutest. Esimene artikkel käsitleb Pilistvere kihelkonna kaotusi.

Lahkuv aasta on tähenduslik ühe ümmarguse ja kurva juubeli tõttu. Suvel 1941 jõudis Teine maailmasõda Viljandimaale. Sellest tähtpäevast lähtudes on kogumikus Toomas Hiio uurimus sellal Viljandimaal aset leidnud sõjalistest operatsioonidest ja üksustest ning sõjalistest institutsioonidest.

Teemakohased on ka suure sõja mälestuste killud, mille on kirja pannud Karl Luht, Elmar Hold, Emilie Ehala-Jõe, Inge Kulp ja Paul Ulp.

Toimetiste väljaandmist toetasid: Harald Nurk, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp.

Sisukord
Sissejuhatus


Olev Bendi kollektsioon Viljandi Muuseumi fotokogus

II osa – Viljandi linn
Tiina Parre

Uuringud Mustlas avastatud külakalmistul 2010. aasta suvel
Helena Kaldre, Martin Malve, Arvi Haak

Malendid Eesti arheoloogilises leiumaterjalis
Kristjan Sander

Traditsiooniliste valmistamisvõtetega lambanahksed kasukad
Made Uus

Pilistvere kihelkond ja Vabadussõjas langenud
Jaak Pihlak

Loodi mõisa ajaloost
Mart Siilivask

II Maailmasõda ja Viljandimaa. Sõjalised operatsioonid ja üksused, sõjaväevalitsus ja asutused
Toomas Hiio

Mälestuskilde suure sõja algusest

Kuidas ehitasin oma maja
Evald Korts

Värvitahvlid I–XXXIV



Allikas: Viljandi Muuseum http://muuseum.viljandimaa.ee/  

Kilde Valma kandi ajaloost

Vello Kütt
Valma : MTÜ Valma Külaselts, 2011
253 lk. : ill.

Autor nimetas ise seda kogumikuks Valma küla ja selle lähiümbruse ajaloo kohta. Trükis ilmus Viljandi Maavalitsuse ja Kohaliku omaalgatuse programmi toetusel ja on saadaval kõigis meie valla raamatukogudes ja samuti Viljandi Linnaraamatukogus. Piiratud kogus on müügil ka veel Valma infopunktis.

Autor on raamatus saateks öelnud:

"See kirjatükk ei pretendeeri tõsiseltvõetavale uurimistööle Valma küla ajaloo kohta. See on lihtsalt väike kogumik seni avaldatud trükistest ja internetist leitud kildudest Valma küla ja selle lähiümbruse ajaloo kohta. Olen püüdnud neid killukesi täiendada vanemate külaelanike mälestustega. Nende kildude kokkupanek ühiste kaante vahele aitaks ehk praegustel noortel veidi paremini mõista seda küla, kus me elame. Ehk aitab see kirjutis peatada unustustehõlma langemast neid meiekandi mehi, kes olid meie riigi sünni juures ja neid, kes rasketel aastatel kaotasid oma elu ja vabaduse. Aitaks mõista ka neid inimesi, kes nõukogude ajal elasid ja töötasid Valmas selle nimel, et leib ja kala oleksid laual ning Küla areneks."

Meie kodu Suure-Jaani

Tekst: Helle Saluveer

Suure-Jaani : Suure-Jaani Vallavalitsus, 2011

106 lk. : ill.

Teos tutvustab Suure-Jaani valla tähtsamaid objekte.

Mõte selline raamat teha tuli vallavanem Tõnu Aavasalule 2009. aastal, mil ta omavalitsuse etteotsa asus. "2005. aastal ühines neli omavalitsust: Suure-Jaani linn ning Suure-Jaani, Olustvere ja Vastemõisa vald. Kogu piirkonda tutvustavat teost seni polnud, nüüd saame seda saabuvatele külalistele jagada," rääkis Aavasalu ajalehele "Sakala".

Tekstid on kirjutanud ja raamatu koostanud Suure-Jaani gümnaasiumi eesti keele õpetaja Helle Saluveer. Enamik fotosid on just selle köite tarvis tehtud ning ilmuvad esimest korda. Pildistamas käidi mullu varakevadest hilissügiseni. Põhifotograaf oli Tanel Voormansik, tema kõrval on fotode autorid Villem Voormansik, Leili Kuusk, Jaanus Siim ja Marko Reimann.

Tõnu Aavasalu, Helle Saluveer ja Tanel Voormansik rääkisid esitlusel, kuidas kajastatavate paikade valikuid tehti, kuidas kolmekesi kõik objektid läbi käidi ja kuidas lõpuks raamat valmis.

Muu hulgas leiavad raamatus tutvustamist Sürgavere mõisahoone ja park ning ilmavaatlusradar, Olustvere mõisakompleks ja tähetorn Orion, Aimla looduskeskus, Lahmuse mõis, Energia talu ja ravimtaimekeskus, "Sakala" tee, Tääksi ja Kuhjavere küla, Lõhavere linnamägi ja mälestusmärk, Arturi kohvik, Suure-Jaani külalistemaja ja kohvik, Paul Kondase koolimaja ja park, Lembitu monument, Suure-Jaani kirik, heliloojate Kappide majamuuseum, Mart Saare kodukoht, Johann Köler ja Lubjassaare.

Raamatust võib näiteks leida fakti, et valla territooriumil asub Eesti suurim küla Sandra (173,02 ruutkilomeetrit), mis on suurem kui Tallinna linn. Samuti on juttu sellest, et Suure-Jaani valla maadel oli Muinas-Eesti tuntuima vanema ja sõjapealiku Lembitu kants.

108-leheküljeline raamat on kõvade kaantega, formaadis A4 ning sisaldab 22 artiklit ja 120 värvifotot. Projekti teostaja oli MTÜ Lembitu Areng, raamatu kujunduse tegi Heigo Kütt.

Raamatu tegemiseks kulus ajalehe teatel ligikaudu 6400 eurot, sellest 90 protsenti tuli Euroopa Liidu Leader-programmist, 10-protsendilise omaosalusega toetas vald.

Allikas: Suure-Jaani valla olulised paigad pandi raamatusse // Viljandimaa. ee : Uudised. URL: http://www.viljandimaa.ee/?mod=news&id=2203&c=10

"Meie kodu on Suure-Jaani"on eriline raamat

Enamiku kohalike jaoks on lausa märkamatult valminud ja nüüd ka ilmunud raamat „Meie kodu Suure-Jaani“. Õpetaja Helle Saluveer, kes on raamatu tekstide autor, oli lahkelt nõus jagama põnevat informatsiooni teose valmimisloost.

Selgus, et raamatu valmimine on aeganõudev protsess, millele reeglina ei mõelda. Samuti viitab raamatu koostamisele kulunud aeg sellele, et meie väikeses kodukohas on tutvustamist väärt kohti palju rohkem, kui esmapilgul pähe torkab.

Kõige tähtsam on aga avaldada tunnustust inimestele, kes olid nõus sellise ülesandega rinda pistma. Kindlasti tekitab raamatuga tutvumine kõigis kohalikes emotsioone ja äratundmisrõõmu.

Kas tellimustööd kirjutada on keerulisem kui omal algatusel?

Keerulist ei olnud siin midagi, ainult kogemusi polnud. Kui peaks nüüd otsast alustama, siis teeks raamatu koostamise plaani veidi ringi. Võtaks kohe punti ka fotograafi. Kuna fotograaf Tanel Voormansik liitus meiega alles hiljem, kaotasime aega.

Milliseid emotsioone tekitas see ülesanne Teis?

Kui vallavanem Tõnu Aavasalu tegi mulle ettepaneku Suure-Jaani valla raamatu koostamiseks, siis olin meelitatud. Ega ma algul kujutanud ettegi, mida see ülesanne endas kätkeb. Mõtlesin, miks mitte – olen ju enamik oma elust siin elanud ja töötanud.

Millised olid Teile seatud piirangud ja nõudmised raamatu koostamisel?

Arutasime vallavanemaga üksipulgi läbi, milline võiks see raamat olla. Vaatasime üht saksakeelset analoogilist teost, kus oli sees palju erineva suurusega pilte ja suhteliselt vähe teksti. See oli samuti ühe piirkonna kohta, A4 formaadis ja kõvakaaneline. Tõnu Aavasalu oli kogu protsessis pidevalt sees, kuid ta usaldas mulle täielikult tekstide koostamise.

Kuidas kulges raamatu valmimise protsess?

Kõigepealt panime kirja eeldatavad kultuuri- ja loodusobjektid. Jälgisime, et kõik meie valla piirkonnad oleksid esindatud. Käisin rääkimas ühel külavanemate ja -aktivistide koosolekul ja palusin neil ka ettepanekuid teha. Seejärel otsisin, mis on viimasel ajal Suure- Jaani kohta ilmunud. Peale Johannes Jürissoni raamatu „Muusikud Kapid ja Suure-Jaani“ (2003) suurt midagi polnudki. Põhilise materjali otsisin kokku Internetist. Oli objekte, mille kohta polnudki rohkem midagi võtta, kui mõni rida koduleheküljel. Osa artikleid tellisime ka n-ö välisautoritelt.

Kui artiklid olid valmis, hakkasime üle vaatama fotosid, mis meil olemas olid. Siis selgus, et pilte oli vähe, nende kvaliteet erinev ja osa objekte oli üldse pildistamata. Siis kutsusimegi töögruppi Tanel Voormansiku. Kevadest kuni sügiseni võtsime üles kõik raamatus olevad objektid. See oli väga tore aeg – kohtusime valla inimestega, nägime ilusaid kohti ja tõdesime, et elame nii kultuuriliselt kui looduslikult rikkas paigas. Raamatu pealkiri „Meie kodu Suure-Jaani“ sündis ka mõttetalgute viljana.

Mida märkimisväärset tõstaksite esile seoses vastvalminud raamatuga?

Raamatut meie koduvallast oli väga vaja – seda tõestab ka heatahtlik vastuvõtt. Suure-Jaani valla kogemus on tõestanud, et väikeste omavalitsuste ühinemine 2005. aastal oli ainuõige samm. Viimastel aastatel on meie valla areng olnud märkimisväärne. Meil on ka, mida külalistele ja turistidele pakkuda.

Kuidas jäite oma tööga ise rahule?

Meie väike toimkond, kes tegeles raamatu väljaandmisega, jäi tulemusega väga rahule. Ideest kuni valmistoodanguni kulus ligi kaks aastat. See oli tore aeg.

Helle Saluveeri intervjueeris Riin Subi

Allikas: Suure-Jaani Gümnaasiumi Sõnumid URL: http://sonumid.sjg.edu.ee/?p=589

Viljandimaa spordiloost : 1945-1965

Toimetajad Enn Hallik ja Tiit Lääne
Kujundus: Ain Kivilaan
Viljandi : Viljandimaa Spordiliit, [2011]
280 lk. : ill., portr.

Viljandi Maavalitsuse kaasabil ning projektijuhi, maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ilmar Küti innustusel ilmus sarja „Viljandimaa spordiloost 1945-1965“ teine raamat.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul on raamat nende inimeste väärtustamiseks, kes neil aegadel Viljandimaa spordielu kujundasid, sest “sõltumata ajastust on sport toonud rõõmu paljudele inimestele, kes just sellisel moel said väljendada oma tahet ja võitlusvaimu.“

Raamatu esikaanelt leiame kolm Viljandimaalt pärit spordi suurkuju, kes on: Maaja Ranniku, Laine Erik ja Hubert Pärnakivi.

Esimene raamat Viljandimaa spordilugu kuni aastani 1944 ilmus aastal 2002. Nüüd on Viljandimaa spordiloo teine raamat, mis algselt oli plaanitud kajastama aastaid 1945-2000 sunnitud lühendama hoopis aastateni 1945-1965. „Huvitavat materjali tuli koostajatele kokku nii palju, et käsiteldavat perioodi lühendati koostajate poolt oluliselt,“ sõnas Ilmar Kütt

„See on vaid osakene sellel ajavahemikul toimunud spordisündmustest, mälestustest ning sportlastest. Tegu on põhjaliku ülevaate, kuid siiski mitte absoluutsele ajaloolisele tõele pretendeeriva materjaliga. Inimese mälu on piisavalt lühikene: see, mida arvad kindlalt teadvat, osutub fakte kontrollides hoopis teises kohas või teisel ajal toimunuks. Mõningaid mälestusi võib pidada pigem ilusateks unistusteks kui mälestusteks. Neis leiduvaid ebatäpsusi või eksimusi pole püütud õgvendada. Müüti ei saa ega võigi muuta,“ usub Kütt.

„Ka praegusele spordihuvilisele peaks olema huvitav selle ajastu sportlaste motivatsioonidest ja edulugudest innustust saada. Oli ju tegemist keeruliste sõjajärgsete aastatega, mil nii mõneski mõttes elu sees hoidmine oli primaarsem, kui sporditegemine. Vaatamata kõigele siiski tehti sporti, võisteldi ning võideti“, lisas Kütt.

Raamat „Viljandimaa Spordiloost 1945-1965“ kujutab endast suures osas inimeste ühisloomingut: Elmar Ardma, Hugo Rinaldi, Aita Peters, Rubo Kõverjalg, Tõnu Sõlg, Meinhard Kirm, Urve Bergman, Endel Lõks on vaid osa paljudest nimedest, kes raamatu sünniloole kaasa aitasid. Raamatu on toimetanud Enn Hallik ja Tiit Lääne.

Raamatu plaanitav kolmas osa käsitleks perioodi 1966-1992. Ilmar Küti sõnul on materjalide kogumine alanud ning kõikidel on võimalik selle kirjutamisele kaasa aidata.

Projekti peamised toetajad olid Viljandi Maavalitsus, Viljandimaa Spordiliit, EAS kohaliku omaalgatuse programm ja Eesti Kultuurkapitali Viljandi ekspertgrupp.

Kuldne kaseleht 2011

Luulevõistluse parimad

Tallinn : Eesti Luuleliit (Luuleklubide Liit), 2011

44 lk. : ill, portr.

Sügisese luulevõistluse parimad luuletused neljakümnelt autorilt

Luulevõitluse Kuldne Kaseleht 2011 võitjad:
I auhind - Helle Toomingas
II auhind - Hirviö
III auhind - Kerli Adov

Birk Rohelend. Morbidaarium

Illustratsioonid ja kujundus: Elina Kasesalu
Toimetas Jan Kaus
[Tallinn] : Roheline Kuu, 2012
111, [1] lk. : ill.

Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali soovitusi 2012

Birk Rohelennu esimene luulekogu pärast kolme auhinnatud romaani, näidendeid ja lugematul hulgal tööd erinevate stsenaariumidega. See räägib vanavanematest, kes varjusid Teise maailmasõja ajal metsas või surid Siberis. Vanematest, kes pidid taluma Nõukogude okupatsiooni. Tüdrukust, kes lootis saada oktoobrilapseks, sest talle meeldis see ilus punane rinnamärk. Tema usust, lootusest ja pettumusest, kui selgus, et usk ja lootus olid vaid propaganda viljad.

„Morbidaariumis” peegeldub 1980. aastatel sündinud põlvkonna lugu. Ootused, mis olid alati suuremad kui reaalsus. Lapsepõlv, mis oli donaldinätsumaiguline, abipakiriietelõhnaline ja seebikatest küllastunud. Miks me ootasime oma isiklikku Juani ja kuidas me ei suutnud oma Juhanitega leppida.

„Morbidaarium” on isiklik, aus ja päris. See on Birki kujunemise lugu.

Loe ka:
Gerli Kase. Elus ei ole vigade parandust // Sirp (2012) nr. 7

Öeldakse, et raamatut ei tasu hinnata kaane järgi. Küll aga on Rohelennu raamatu kaas niivõrd kutsuv, et olen seda silmitsenud pool päeva ja muudkui piilun uuesti. Tegemist on väga uhke ja omapärase kaanega ja veel omapärasem on pealkiri kaanel. Morbidaarium – mida see tähendab? See küsimus helises tükk aega mul peas, kuni otsustasin vaadata, mida ÕS selle sõna peale kostab. ÕS vaikis. ÕSist jäi pigem silma sõna „morbiidne” ja eks tegemist olegi pisut süngemates toonides luulekoguga. „Morbidaarium” on ka üks raamatu luuletustest ja ma arvan, et lugeja peaks ise otsustama, mida see sõna tema jaoks tähendab. Edasi saab lugeda siit

Mulkide almanak 21

MTÜ Mulkide Selts
Materjali kogusid, süstematiseerisid, redigeerisid ja toimetasid Kaupo Ilmet ja Anu Reiljan
Toimetuskolleegium: Kaupo Ilmet, Eha Kard, Meeta Meltsas, Anu Reiljan, Sirje Sinilo, Leili Weidebaum, Silvi Väljal
Tartu : Mulkide Selts, 2011
86 lk. : ill.

Väljaandmist toetasid Eesti Kultuuriseltside Ühing, Mulgimaa Kultuuriprogramm 2010-2013 ja Mulkide Selts Torontos

Paavo Matsin. Doktor Schwarz : alkeemia 12 võtit

Kujundanud Kaido Kivitoa ... jt.
[Viljandi] : Lepp ja Nagel, 2011
75, xxxiii, [7] lk. : ill.

See on esimene eestikeelne algupärane romaan, mis käsitleb sügavuti alkeemia õpetust ja pärandit. Kultuurkapitali ja Eesti Kirjanike Liidu toetusel valminud teoses vaadeldakse alkeemia probleeme läbi ilukirjanduse prisma, lisatud on ka mahukas järelsõna, kus antakse ülevaade alkeemia põhiprobleemidest ja arengutrendidest. Romaani autor on üks väheseid inimesi Eestis, kes on kõrghariduse kaitsnud uurimusega alkeemiast. Teose tegevus toimub 19. sajandi Tallinnas ja Viljandis ning 20. sajandi Prahas ja Kairos, tegelasteks kuulsad baltisakslased, salapärased vabamüürlased, uhked korporandid ja muud kummalised kohapealsed müstikud. Raamat on varustatud ajaloolise pildimaterjaliga ja kogu teose tiraaž on esitluste käigus alkeemiliselt pühitsetud.

Loe ja kuula raamatust veel:

"Möödunud aasta lõpus ilmus Paavo Matsinilt tema esimene n-ö korralik romaan «Doktor Schwarz. Alkeemia 12» võtit. Seni peamiselt väga väikestes tiraažides eksperimentaalse sisu ja vormiga poolmüstilise kirjandusrühmituse 14NÜ liikmena raamatukesi üllitanud mehe teos jõudis kriitikute aastalõpu parimate raamatute nimestikesse ning nüüdseks on see määratud ka riigi kultuuripreemia kandidaadiks.


Matsin on samuti tõhus kirjanduskriitik, mille eest tänavuse aasta algus talle auraha tõi – nimelt sai ta Sirbist kriitikupreemia."
Allikas: Paavo Matsin: «See on suure rõõmuga kirjutatud raamat.» / intervjueeris Janar Ala // Postimees : ArvamusKultuur 30.01.2012 http://arvamus.postimees.ee/720646/paavo-matsin-see-on-suure-roomuga-kirjutatud-raamat/

Peeter Helme:

http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1324543&lang

K. M. Sinijärv:
"Teiseks soovitan Paavo Matsini raamatut „Doktor Schwartz. Alkeemia 12 võtit”. Seal on aegade ja kohtade segiminekut ja müstikat ja vaikset pinna all olevat huumorit. Samas on see väga täpse sõnastuse ja hea keelekasutusega.´" (Õpetajate Leht http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=1996)

Salme Vainlo. Mulgimaa võlu ja valu

Abja : Kodukuru, 2011
559 lk.

Raamatu on kokku pannud Abja-Paluojas elav pensionär Salme Vainlo, kellele on südamelähedane Alistegunde/Halliste kihelkonna mälestuse säilitamine. Lugude korjamise ja redigeerimisega on ta tegelenud viimased kuus aastat.

Mahuka raamatu üheksas peatükis on läbilõige Halliste kihelkonna ajaloost muistsest ajast kuni tänapäevani. Lugejale pakutakse rännakut pühadesse hiitesse ning Mulgimaa kaunisse loodusesse, kus tembutab.Vanapagan; ta tutvub siinkandi talumeeste, mõisnike ja üleilma kuulsate mulkidega läbi ajaloo.Raamatu keskel on väike fotoseeria lugudes käsitletud isikutest ja kohtadest, kaanel on maaliline vaade Kariste järvele.

Olen vabatahtlik, muudan maailma!

Toimetanud Liis Kängsepp
Fotod Joosep Martinson
Korrektuur Anu Rooseniit
Kujundanud Aide Eendra, Ecoprint
Tallinn : Siseministeerium, 2011
64 lk. : ill.

„Säravad näited tavalistest inimestest, kes vabatahtliku tööga tegelevad, on just see, mis aitab valdkonda kõige paremini tutvustada ja uusi inimesi kaasa haarata,“ rääkis regionaalminister Siim Kiisler raamatu saamisloost. “Samuti saavad raamatu näol kasuliku õppematerjali koolid, sest vabatahtlike lood on õpilastele praktiliseks näiteks ühiskonnaõpetuse tunnis,“ lisas minister.

„Olen vabatahtlik, muudan maailma!“ on ühtekokku nii haarav lugemine kui hariv õppematerjal, andes hea läbilõike tänastest vabatahtlikest. 20 tublit inimest erinevas vanuses ja erinevatelt tegevusaladelt meie ümber räägivad raamatus õhinaga oma lugu, millest igaüks on omamoodi ja kordumatu. Nad jagavad nippe ja näpunäiteid ning vastavad küsimustele, miks tasub vabatahtlik olla ning kuidas seda hästi teha.

Raamat on pühendatud nende inimeste lugude kaudu kõikidele vabatahtlikele ja vabatahtlikke kaasavatele ühendustele ning sellega tähistatakse tänavuse vabatahtliku tegevuse aasta kordaminekuid.

„Olen vabatahtlik, muudan maailma!“ on välja antud regionaalministri tellimusel Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 raames. Raamatu esitlus toimus üle-eestiliselt tähistataval kodanikunädalal.

Raamatu eksemplarid saadeti üle Eesti 206 riigi- ja munitsipaalgümnaasiumisse. Lisaks on raamatut võimalik laenutada keskraamatukogude laenutuspunktidest, maakondlikest arenduskeskustest ja vabatahtlike keskustest ning Europe Direct infopunktidest.

Raamatus lehekülgedel 11-13 intervjuu Väikemõisa asenduskodus aasta vabatahtlikuna töötanud Malin Svenssoniga

Raamat täistekstina SIIT

Organisatsiooni taastamise lugu : aastad 1990-2010

Koostaja Valev Kaska
Toimetaja Ants-Vihur Salum
Tehniline toimetaja Kerstin Käärik
Viljandi : Sakala noorte kotkaste ja kodutütarde sõprade selts, 2010
239 lk. : ill.

Selle raamatu vahele on koondatud tükike meie maa, meie organisatsiooni ajalugu. See tugineb mälestustele ja koosviibimise materjalidele. Siin on palju emotsioone, kirge, aga ka teotahet ja mõistust. Siin on nende inimeste mõtted, kelleta ei oleks hetkel meie Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsioone.

Valguseoks

Viljandimaa Luuleklubi luulevalimik XII

Toimetanud Ülo-Alo Võsar

Kujundanud Hilve Koidla

Küljendanud Piret Holtsmann

Viljandi : Viljandi Luuleklubi, 2011

75 [1] lk. : ill., portr.

Autorid:

Veronika Ariva, Rein Aunistu, Vaike Birk, Mari Karilaid, Hilda Kaljula, Lev Konovalov, Maie Lond, Tiiu Luht, Ülle Nõgesmaa, Reet Oidermaa, Heinrich Oja, Antu Ott, Maie Parve, Reet Post, Janika Talvar, Keily Tammaru, Jüri Tamtik, Aadu Tomson

Raamatu väljaandmist on toetanud Kultuurkapitali Viljandimaa Ekspertgrupp, Viljandi Linnavalitsus, Abja vald, Tarvastu vald, Maarika Sibrits

Viljandimaa pärandkultuurist

Lembe Allik, Tuuli Jõesaar, Olev Kallas, Arvo Kreegipuu, Triin Kusmin, Anu Pastik, Arvi Põldaas, Angelika Päärson, Jaanis Roots, Väino Suigussaar, Lembitu Tarang, Rudolf Toss, Ülo Tuvi, Rünno Viir
Tartu : Eesti Loodusfoto, 2011
152 lk. : ill.


Raamat täistekstina SIIT

Jaak Kõdar. Linnutee lõpus on karjatee algus

[Tallinn] : J. Kõdar, 2011

74, [5] lk. : ill.

Raamat sisaldab mõtisklusi põlis- ja päriskodust, inimese tahtmistest, saamistest ja olemistest. Nagu alati lisanduvad reisiluule, maailmaruumiteema ja veidike pila. Kujundus on kunstnik Jaan Tammsaarelt.
*
Ma ellerheina heinamaal
jään igavesti leinama.
*

Olaf Rebane. Koerte kasvandik

Romaan Liivimaa ühe mõisa talurahva elust 18. sajandil

Toimetanud Ülo Alo Võsar 

Kujundanud ja illustreerinud Monika Järvekülg

Loodi : A.-R. Ilves-Annunciata, 2011

113, [1] lk. : ill.

Raamat on ajaloolise taustaga ja räägib kahe poisi, Jaagu ja Juhani, uskumatust lapsepõlvest 18. sajandil Lõuna-Viljandimaal. Poiste elu keerdkäikude taustaks on tolleaegse Õisu mõisa elu-olu ja sakste suhted maarahvaga. Raamatu aluseks on Juhan Kulli, kes oli hiljem Õisu valla esimene koolmeister, enda päevikud.

Raamatu tagakaanelt:

Olaf Rebane (surnud 1988)

Elas palju aastaid Karksi-Nuias, kus osales aktiivselt küla kultuurielus. Ta mängis rahvapilli, komponeeris valsse, (oli kunagi nooruses käinud Viljandi muusikakoolis klaverit õppimas), ja isegi maalis.

Olaf oli Juhan Kulli järglane. Tema vanaema Liisi oli Juhan Kulli tütar. Vanemad põlvkonnad panid talle kohustuseks avaldada kirjanduses see tragöödia, see kordumatu lugu. Raamat oli kirjutatud juba 1970. aastatel. Raamat on koostatud juhan Kulli kaduma läinud päeviku põhjal.

Siin ta nüüd lõpuks on.

Juhan Kull töötas 20 aastat õpetajana . Ta oli esimene Õisu mõisa õpetaja, hiljem Loodi mõisas kooliõpetaja.

Elle Eha Are. Fotokalender 2012

Sügis sööb suve

Fotod Mati Mõttus

[Viljandi] : Elle Eha Are, 2011

12 spiraalköites lehte : ill.

Kalendris Mati Mõttuse fotod ja Elle Eha Are haikud

Viivi Luik. Kogutud luuletused 1962-1997

Järelsõna Arne Merilai

Kujundanud Andres Tali

2. tr.

[Tallinn] : Tänapäev, 2011

524 lk. : portr.

Autori enda koostatud kogumik sisaldab luulet aastaist 1962–1997. Raamatust leiab ka kogudes seni ilmumata luuletused ja Arne Merilai põhjaliku järelsõna. Seekordne väljaanne on esmakordselt 2006. aastal ilmunud raamatu uues kujunduses kordustrükk.

Luhtatulek : ekslemisi Mehis Heinsaare tihnikutes

Koostaja Sven Vabar
Toimetaja Mari Laaniste
Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm
Kujundaja Piia Ruber
Tallinn ; Tartu : Eesti Kirjandusmuuseum, 2011
192 lk., [4] lk. ill. : ill.
Sari Etüüde nüüdiskultuurist, 3
Bibliograafia artiklite lõpus
Mehis Heinsaare valikbibliograafia lk. 184-192.

Raamat sisaldab kriitilisi artikleid eesti ühe tuntuma uueaegse kirjaniku Mehis Heinsaare kohta. Mõned neist on ilmunud kümne aasta jooksul ajakirjanduses, mõned on uued, seni ilmumata artiklid.

Autoriteks on hulk tuntud eesti kirjanikke ja kriitikuid nagu näiteks Hasso Krull, Lauri Sommer, Andres Ehin, Tõnu Õnnepalu, Mart Velsker jpt. Mitmel puhul saab sõna ka Heinsaar ise, kes kirjeldab seda aega ja ruumi, kus ta kirjanikuks arenes, ning peegeldab oma vaateid loomingule. Samuti on kogumik illustreeritud Heinsaare joonistustega ning sisaldab fotosid kirjanikust.

Loe ka:
Arno Oja ajalehes Sirp ilmunud artiklit "Luhtatulek härra Pauliga"

Kõigepealt laseb kirjanik Mehis Heinsaar ühel unesegasel „miskil” ennast senikaua näpistada, kuni „miskist” saab härra Paul, kes hakatuseks õpib emakeeles vaikima ja valdab täiuslikult asjade kaotamise kunsti. Viieaastasena asutab mehike (deminutiiv pärisnimest Mehis?) iseenda sees Teadmatuse Akadeemia, kus elutu mateeria õpetab talle olemise suuri saladusi. Alles 37selt on härra Paul oma lubaduse täitnud ning võib iseeneses peituva puu tagant välja astuda. Ta on saanud selleks, kes ta on. Ja jätkab oma kroonikate ülestähendamist. Kuid kes härra Paul siis õigupoolest on? Loe edasi

Hendrik Adamson. Kuldsel elukoidikul

Koostanud Hando Runnel
Tartu : Ilmamaa, 2011
480 lk.

Hendrik Adamson (1891–1946) tuli eesti luulesse klassikaks saanud raamatuga “Mulgimaa” (1919), tema mahukaim luulekogu ilmus 2008 – “Ommaid maailman tuhandit”. Nüüd on paras aeg tutvustada lugejale Adamsoni proosat, osaliselt varem ilmunud, osalt veel käsikirja jäänud.

“Kuldsel elukoidikul” kätkeb endas üheksat juttu, kirjutatud ajavahemikul 1919–1930, kuus esimest ammustest ja haruldusiks saanud raamatuist, kolm viimast Kirjandusmuuseumi käsikirjade hoidlast. Lood pole kanoonilised, vaid viivad lugeja tunnetuslikult luule ja proosa piirimaile, müstilise elamuse lähedale. On ka kriminaalkirjanduse jäljendusi, pooleldi fantastikat, näitemängu taolist dialoogi. Adamsoni proosat iseloomustab keeleline rikkus ja virtuooslikkus, huumorimeel ja kannatustest kiusatud erootiline tundepinge.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ning Kultuuriministeeriumi Mulgimaa kultuuriprogramm.

Ülo Alo, pseud. Anarhia ananassiga

Luuletused
Illustreerinud Monika Järvekülg
Viljandi : Talisman, 2011
46, [2] lk. : ill.

Ülo Alo luulekogu "Anarhia ananassiga" sisaldab paari viimase aasta värsse: huumorit ja satiiri, ajalaule ja lüürikat, tõsielupilte ja fantaasiahetki. Ühesõnaga täielik anarhia nagu terves ilmaski. Midagi on selles, mis meenutab "Sõnade simmani" pila ja pinget. Ja ometi jääb üle kõige kõlama mure Eestimaa ja tema inimeste pärast.

Nikolai Baturin : Bibliograafia

Koostaja Veronika Raudsepp Linnupuu

Viljandi : Viljandi Linnaraamatukogu, 2011

75 ühepoolset lehte : ill.

Kirjanik Nikolai Baturini 75. sünnipäeva puhul koostatud bibliograafianimestik peegeldab eesti ühe väljapaistvaima kirjaniku loomingut enam kui neljakümne aasta jooksul.

Käesolev biblioraafia esitab Nikolai Baturini trükis ilmunud töid. Eraldi ilmunud teoste kõrval leiab nimestikust ka perioodikas ilmunud luulet, proosat ning muid kirjaniku loodud ja temaga seotud artikleid, intervjuusid, mõttekilde.

Nimestik hõlmab kõiki Viljandi linnaraamatukogu kartoteegis, 1986. aastal linnaraamatukogus koostatud soovitusnimestikus, Eesti artiklite ja retsensioonide kroonikates, Eesti humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna artiklite bibliograafilises andmebaasis ISE ning Eesti suuremate raamatukogude e-kataloogis ESTER 1. juuli 2011 seisuga leiduvad kirjed.

Kirjete järjestuspõhimõteteks on kronoloogia ning alfabeet. Alfabeetilisel süstematiseerimisel on lähtutud põhimõttest, et alguses on kirjed ladina, seejärel slaavi tähestikus.

Alajaotuses „Ilukirjanduslikud teosed ja nende retsensioonid“ on teosed nimestikku järjestatud kronoloogiliselt ilmumise järgi. Teoste kordustrükid on nimestikus paigutatud vahetult esmatrüki juurde. Teose all välja toodud retsensioonid on väljaspool ühtset numeratsiooni autorite alfabeedis, kuid korduvad viimases osas ning on registrites kajastuvad.

Alajaotustes „Laulusõnad“ ning „Artiklid, mõtisklused, intervjuud“ on Nikolai Baturini autorsusega kirjed kronoloogiliselt.

Osa „Artiklid Nikolai Baturini ja tema loomingu kohta“ on aastakäikude siseselt alfabeetiliselt grupeeritud.

Koosataja ei pretendeeri nimestiku täielikkusele, kuna viiteid Nikolai Baturini nimele, töödele ning katkendeid tema töödest võib leida väga ootamatutes kohtades. Loodetavasti annab töö aimu Eesti tänapäeva väärtkirjaniku loomingust.

Koostaja

Nikolai Baturini kohta põhjalikumalt postituses "5. august - Nikolai Baturin 75"

Ilmar Soomere. Paleokontakt

Viljandi : [Ilmar Soomere], 2011
133 lk.

Raamatus käsitletakse fakte, mis näitavad, et planeet Maa tsivilisatsioon ja religioonid on olulisel määral saanud mõjutusi maaväliste tulnukate muistsest tegevusest. Detailsemalt on vaadeldud Sumeri,Induse, Kreeka, Ameerika, Iirimaa, Iisraeli, Kreeka ja Soome-ugri vaimset ning materiaalset pärandit.On esitatud andmeid antiiksete kosmoselaevade vaatlustest kirjaoskuse-eelsetest aegadest tänapäevani. On püütud süstematiseerida kosmosesõidukite ja tulnukate iseärasusi. Analüüsimist leiab ka mitte ainult soomeugrilastel, vaid ka maailmas laiemalt tuntud jumal Taara päritolu. Juttu tuleb ka aatomisõdadest enne meie ajaarvamist ning meie keskel elavate inimeste mälestustest elust teistel planeetidel. Käesolev ülevaade põhineb 73-l kirjanduslikul ja interneti allikal, kaasa arvatud piibel ja apokrüüfid.

Ilmar Soomere

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetanud ja Jämejala psühhoneuroloogia haiglas psühhiaatriana töötanud Soomere onparapsühholoogiat süstemaatiliselt uurinud juba 1963. aastast. Ta on kirjutanudkümmekond raamatut, näiteks "UFO-kontaktid ja usk", "800 parajuhtumit Eestis","Tähendusunenäod, ended ja prohvetlus", "Unenägude sümboolika", "Karma jataassünd", "Teateid bardo eeskojast", "Väike eesti seksiraamat", "VaimuelustEestis", lisaks neurokirurgia- ja meditsiiniajalooalaseid raamatuid, arvukalt artikleidning tõlkinud Holger Kersteni raamatu "Jeesus elas Indias". Parapsühholoogia onkonventsionaalse psühholoogia piiride taha jääv uurimisvaldkond, mis hõlmabparanormaalseid nähtusi ehk siis kõike seda, mis näib olevat vastuolusfüüsikaseaduste ja üldtunnustatud teadusliku maailmapildiga.

Allikas: HALLO, KOSMOS! Ilmar Soomere. (ERR Audioarhiiv http://194.36.162.160/vaata/32509)

Ootame omaloomingut!

Tuletame meelde, et läheneb 15. omaloominguvõistluse võistlustööde esitamise tähtaeg!

Vabalt valitud teemal ning žanris gümnaasiumiealiste noorte kirjutatud võistlustööd palume saata 30. oktoobriks e-postile veronika.linnupuu@raamatukogu.viljandi.ee .

Osalejatel palume koos oma loominguga edastada meile ka oma nimi, kool, klass, telefoninumber ning pseudonüüm. Laureaate hinnatakse luules ja proosas eraldi.

Rohkem teavet: http://www.raamatukogu.viljandi.ee/?op=body&id=1002

Pildi autor: Jaanika Hunt

Svjata Vatra. Zillja Zelenen´ke

[Viljandi] : Svjata Vatra, 2010
1 CD
Esitus eesti ja ukraina keeles

Salvestatud Tartu Ülikoolis ja Viljandi Kultuuriakadeemia stuudios
Svjata Vatra:
Ruslan Trochynskyi - trombone, scythe, vocal
Kulno Malva - accordion, vocal
Juhan Suits - bagpipes, whistle, jew's harp, woodern horn, vocal
Kalle Kindel - drum ethno set
Dmitri Dmitrenko - percussions
Alo Jaanivald - sound engineer
Terje Trochynskyi - manager

01. Zillja zelenen'ke / Green Buds
02. Verhovyna 1
03. Poiss nagu ponks / The Boy is Swell
04. Piimanaiste polka / Milkmaid's Polka
05. Ma olin enne nuori miesi / I was a Young Lad Before
06. Marusja
07. Ristmik nagu sild / Crossroad like a Bridge
08. Esimene mida ma / First One That...
09. Je t´aime
10. Lety ptah / Fly Bird
11. Punk - Polka - Tuli / Punk Polka Fire
12. Verhovyna 2
13. Kalyna

Ro:Toro. Wabariigi polka

Cätlin Jaago, Silver Sepp, Sandra Sillamaa, Marko Mägi, Marek Talts
[Eesti] : Ro:toro : Hitivabrik, 2011
1 CD

1. Wabariigi polka
2. Läksin ma, läksin ma
3. Nooruki ärasaatmine
4. Tee marss
5. Tantsulugu
6. Venetants
7. Torupilli tegemine
8. Jaan Pihti polka
9. Polka
10. Hiidlase vene kamarushka

Innovatiivne Eesti pärimusmuusikaansambel RO:TORO mängib peamiselt traditsioonilisi torupillilugusid. Saksofon ja löökpillid lisavad torupillidele moodsat helikeelt, kuid kõlapilt jääb ikka ürgseks ja torupillikeskseks.

Cätlin Jaago on õppinud Eesti torupilli TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias.

Sandra Sillamaa on olnud tema õpilane juba kümme aastat. Koos mängides on nende vahel tekkinud suurepärane muusikaline teineteisemõistmine.

Marko Mägi lisab saksofonijazziga ansamblile värskust ning teeb üllatavaid improvisatsioonilisi vahekäike.

Silver Sepp loob kordumatut heli- ja rütmimaailma mängides nii veega täidetud pesukausse kui ka jalgrattakodaraid.

Marek Talts elektrikitarril kammib kõik segi - jazzkitarr võib tema käes äkitselt muutuda elektriliseks pärimuspilliks või milleks iganes.

Roost keeltega Eesti torupilli muusika vanust mõõdetakse sadade aastatega. RO TORO liikmete keskmine vanus on 31, nad seisavad kahe jalaga kaasaajas ning nad usuvad, et nende loodud muusikat on parimatel hetkedel kuulda ka üle tuleviku piiri.

Riigivanem

Jaan Tõnisson
Artiklikogumik
Koostaja ja eessõna autor Simo Runnel
Sarja peatoimetaja Hando Runnel ; toimetanud Siiri Ombler ; sarja kujundus: Kaljo Põllu
Tartu : Ilmamaa, 2011
526 lk. : ill.
Sari Eesti mõttelugu, 100

Jaan Tõnisson (22.12.1868 Viljandi vallas Tänassilma lähedal, Viljandi vald – 1941? Tallinn? (teadmata))

Jaan Tõnisson oli aastatel 1919–20 kaks korda Eesti vabariigi peaminister ning 1927–28 ja 1933 riigivanem. Lisaks oli ta 1923–25 ja 1932–33 riigikogu esimees, 1917–18 juhtis Eesti välisdelegatsiooni, 1918–19 oli portfellita minister ja 1931–32 kaks korda välisminister. Ta kuulus Maanõukogusse, Asutavasse Kogusse ja riigikogu kõigisse kuude sõdadevahelisse koosseisu.

Aastal 1934 alanud vaikival ajastul surus Tõnissoni suurim omariikluse-aegne poliitiline konkurent Konstantin Päts ta lõpuks tagaplaanile.

“Riigivanem”, Eesti Mõtteloo sarja 100. raamat, toob lugejani läbilõike Jaan Tõnissoni Eesti iseseisvusperioodi kirjutistest, kõnedest ja loengutest.

Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Riigikantselei ja Tartu linn.

Lugusid Siversitest ja Heimtalist

Imbi-Sirje Torm

Toimetaja Ene Luka

Tõlkija Kaia Kirs

Viljandi : Vali Press, 2011

101 lk. : ill.

Heimtali mõisniku Friedrich von Siversi memuaarid andsid ajaloolasele Imbi-Sirje Tormile ainet raamatuks "Lugusid Siversitest ja Heimtalist". Raamat on järg Imbi-Sirje Tormi 2008. aastal ilmunud teosele "Heimtali Siversid ja mõisaajaloo käsitlusi koolitöös". Raamatu illustratsioonid on pärit Friedrich von Siversi käärilõikelabumist, mille on autorile kinkinud Dorothea von Bich (Friedrichi sugulane) 1996. aastal.

Imbi-Sirje Torm raamatuesitlusel Viljandi Linangaleriis