Mulgikiilsid ütlemisi 2

Koostas Erna-Elise Neimann
Toimetas Kaupo Ilmet
Kunstiline kujundus: Silvi Väljal
Põltsamaa ; [Viljandi] : Mulkide Selts, 2012
39 lk. : ill.

Karu süda [DVD]

[Tallinn] : Faama Film : Eesti Ajalehed [levitaja], 2012

1 DVD (2 tundi 4 min.) : värv.
Sari Eesti filmiklassika ; 10

Režissöör Arvo Iho

Produtsent Mati Sepping
Stsenaristid Nikolai Baturin, Arvo Iho, Rustam Ibragimbekov
Operaatorid: Arvo Vilju, Arvo Iho

Film on vene keeles, subtiitrid eesti keeles

Valmimisajal Eesti kalleima filmi (14,5 miljonit krooni) tiitlit kandnud romantiline draama räägib noore jahimehe Niika armuseiklustest ja ohtuderikkast kütielust Siberi ürglaantes. Esialgu kolmetunnise mängufilmina ja kuueosalise teleseriaalina planeeritud „Karu süda“ jõudis lõpuks ekraanile rohkem kui kahetunnise kinoversioonina. Filmivõtted toimusid aastatel 1999–2000 peamiselt Venemaal Tjumeni oblastis ja Komimaal. Operaator Rein Kotov esitati „Karu südamega“ parima operaatori Euroopa Filmiakadeemia auhinnale.

Nikolai Baturini samanimelisel romaanil põhineva filmi peategelane on taigasse saabunud Niika, kelle võtavad kiiresti omaks kohalikud elanikud evengid. Temast saab ka mitme naise ihaldusobjekt, seda koolitüdrukust libuni. Niika abiellub hapra poolatariga, kuid elab hiljem laanes kokku müstilise karu-naisega. Elu paneb noore küti tõsiselt proovile, kuid lõpuks leiab Niika pääsetee hingelisest kriisist sisemise harmoonia ja tasakaaluni. Peale värvikate inimsuhete on filmis ohtralt hingematvalt kaunist Siberi loodust. Ehedat taigakaru mängib filmis üsna vilunult taltsas karu Malõš.

Oort. Aeti mu mõtsa

Rööppealkiri I was sent to the forest

Akustiline kontsertsalvestus

Kõik seaded [ja esitaja ansambel] Oort

[S.l.] : Oort, 2012

1 CD (61') + 1 buklet

1. Tee ilu

2. Aeti mu mõtsa
3. Kurg kündmas
4. Ema haual
5. Saaremaa põlemine
6. Kallis kiik
7. Öised orjad
8. Laula!
9. Hukkaläinud laev
10. Memme vaev
11. Isa luigelugu

Paabel. Üle järve

Kõik lood seadnud ja esitab Paabel

[Viljandi] : Paabel, 2012

1 CD (57'29''), 7 lk.

NB! Laenutatav alates 30.07.2012

”Üle järve” on Paabli esimene stuudioalbum, millel kõlab pärimusmuusika julgete töötluste kõrval aina enam ka pärimusest ja bändiliikmete omavahelisest sünergiast inspireeritud omaloomingut.

Plaat koondab endas lugusid, mida Paabel on viimastel aastatel kontsertidel kõige suurema mõnuga mänginud. Kuulda võib nii progelikke arranžeeringuid, lihtsamaid laululugusid, instrumentaalpalu kui nö paabellikke seadeid, mille puhul on vabaimprovisatsiooniline lähenemine kasvanud välja tihedalt läbikomponeeritud muusikaks.

Plaadil ansamblist eesti ja inglise keeles, eestikeelsed laulusõnad ja laulude ingliskeelne sisuseletus

Paabel:

• Sandra Sillamaa, eesti torupill, sopransaksofon, eestlaul;
• Arno Tamm, akustiline kitarr, eestlaul;
• Erko Niit, elektrikitarr, akustiline kitarr, klassikaline kitarr;
• Tanel Kadalipp, kontrabass;
• Tõnu Tubli, trummid, löökpillid;
• Rainer Koik, helikujundaja.

Esitajad ka: Karoliina Kreintaal, Sänni Noormets, Merike Paberits, Tiina Tubli, Eva-Lotta Vunder, järellaul (11)

Salvestatud Tuhalaanes ja Viljandi Muusikakoolis

Albumil on 14 lugu pluss üks lisalugu:

1. Kosjalaul / trad.
2. Vot sihuke lugu / E. Niit.
3. Pojad, tütred : oratooriumist "Loomise lugu" / T. Aints ; sõn.: A. Barkalaja.
4. Pakri labajalad / trad.
5. Kõnnu kukk / trad.
6. Noor kukk / trad.
7. Kolmteist detsember / E. Niit.
8. Kohanuška / trad.
9. Siidile / trad.
10. Isa polka / trad.
11. Laul poistest / trad.
12. Üle järve jää / A. Tamm.
13. Polska meestele / S. Sillamaa.
14. Meeste laul / trad.

Kilde Viljandi meditsiini ajaloost

Koostaja Heiki Raudla

Toimetaja Krista Valdvee

Jämejala (Viljandimaa) : Viljandi Haigla, 2012

221 lk.

„Kilde Viljandi meditsiini ajaloost“ annab ülevaate siinse tervishoiuvaldkonna kujunemisest, keskendudes Viljandis juba 185 aastat tegutsenud üldhaiglale ning tänavu 115. aastapäeva tähistavale Jämejala vaimuhaiglale, mis ühise sihtasutusena tegutsenud juba 10 aastat.

Viljandi meditsiiniajalugu pole ainult ühe kandi lugu, selles on märke tervishoiu arengu kohta palju laiemalt. Vähe on piirkondi, mille ravilugu nii põhjalikku kajastust leidnud. Ajaloohuviline Heiki Raudla on kasutanud mitme arhiivi- ja muuseumimaterjale, töötanud läbi palju raamatuid ja vanu ajalehti.

Alustatakse 13. sajandist, mil Viljandi ordulinnuse rajamisel asutati selle juurde esimene pidalitõbila. Tervishoiuga on läbi sajandite siinmail tegelenud nii ordumeistrid, posijad kui apteekrid, kuid haigemaja tegevusest saab rääkida alates 1827. aasta jaanuarist, mil avati 20-kohaline Viljandi linna kaitseväe haigla valitsusele alluv linnahaigla, mis asus tänasel Järve tänaval ja kandis nime Das Fellinche Stadt-Militar Krankenhaus.

Aegade jooksul on haigemaja eri osakonnad asunud nii Väikesel, Mäe, Eha, Lossi, Tartu, Tallinna, Posti, Turu kui Uku tänaval ning Paala teel, olles tänapäevaks koondunud ühte suurde hoonesse ajaloolise Jämejala vaimuhaigemaja naabruses.

Nüüd juba 10 aastat SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku nime kandev asutus avati toonases Marienhofi mõisas 24. oktoobril 1897. aastal ning kuigi hooneid ja erialasid on aegade jooksul lisandunud, on põhiline tegevusala ja asukoht jäänud samaks.

Lisaks üldhaigla ja vaimuhaigla loole ning teenekatele arstidele on raamatus käsitamist leidnud ka Viljandis tegutsenud apteegid, haigekassa, meditsiiniline keskkool ja arstide liit.

Raamatut tutvustavat lõiku Eesti Rahvusringhäälingu uudistes saab vaadata SIIT.

Ühine teistsugusus : artikleid ja esseid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 60. aastapäevaks

Koostajad: Katre Koppel ja Liis Reha

Toimetajad: Liis Reha ... jt.

Kujundus: Kristjan Mändmaa

Viljandi : Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012

205, [1] lk. : ill.

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Tartu Nefa Rühma koostööprojekti tulemusena on TÜ VKA juubeliks valminud kogumik "Ühine teistsugusus: artikleid ja esseid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 60. aastapäevaks". Raamat põhineb 2011. aastal TÜ VKA (ja selle institutsionaalsete eellaste) pärimuse kogumiseks korraldatud välitööde materjalidel. Artiklites ja esseedes leiavad käsitlemist välitöödest ja asutuse folkloorist inspireeritud teemad: TÜ VKA identiteediloome, rahvakalender, õppejõud, ühikaelu ning kooli roll nõukogudeaegses õpetustöös. Lisaks saab ülevaate välitööde läbiviimise korralduslikust poolest ning välitööliste "väljal" omandatud kogemustest ja muljetest. Artiklite ja esseede autoriteks on Tartu Nefa Rühma liikmed ja TÜ VKA tudengid. Kogumiku eesmärgiks on täita kas või mõningal määral senist tühimikku tudengipärimuse valdkonna põhjalikumal analüüsimisel eesti folkloristikas.

Projekti toetas Tartu Ülikool, väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.

Eesti kultuuriloo õppematerjal II, Viljandimaa

Kogumiku koostaja Mare Oja
Teabetekstide koostajad Liivi Vislapuu ja Ain-Andris Vislapuu
Tööülesannete autor Liivi Vislapuu
Tabetekstide toimetaja Mati Laur, tööülesannete toimetaja Mare Oja
Tallinn : Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts, 2011
118 lk. : ill., kaart.

Õpilastele suunatud trükis valmis ajalooõpetajate koostööprojektina, millesse kaasati ka kohalikke kodu-uurjaid, muuseumitöötajaid. Raamat on üles ehitatud kronoloogiliselt ja Eesti ajaloo ainekava periodiseeringu alusel. Trükis võiks huvi pakkuda ka laiemale lugejaskonnale, kellele Viljandi maakonna aja- ning kultuurilugu huvi pakub.

Kevad : valikkogu

Marie Under

Koostanud Sirje Kiin

Kujundanud Angelika Schneider

Tallinn : Tammerraamat, 2012

142 lk. : ill.

Loodus oli Marie Underi suurima inspiratsiooni allikas. Seepärast on loodustsükli esimeses raamatus „Kevad“ läbilõige armastatud poetessi kevadluulest, mis tormiline, vabastav ning täis ahvatlusi, kirgi ja saladusi, hilisemas luules kohati ka neurasteenilisi toone.

Kuid tegemist ei ole ainult luuleraamatuga. Eri luuletsüklite vahel on Eesti kunstnike teosed kevadest, mis loodud samal ajajärgul, kui Under kevadest luuletas (Ants Laikmaa, Konrad Mägi jt). Mõnegi raamatus esitatud kunstnikuga oli Under hea tuttav ning tegi koostööd oma luulekogude kujundamisel.

Raamat ongi omamoodi sümbioos Eesti luulest ja kunstist, pakkudes ehedaid tundeid ja tugevaid emotsioone kaunis kujunduses. Väärt kingitus, väärt lugemine.

Kirjatud teekond

Kristi Jõeste

Teksti autor ja keeletoimetaja Kristiina Ehin

Rahvaluule toimetaja: Ly Ehin

Kujundus: Mariann Einmaa ; fotod: Kristi Jõeste, Grete Ojamaa, Anu Ansu,...,[jt.] ; joonised ja skeemid: Kristi Jõeste, Anu Pink

[Türi] : Saara, 2012

119, [1] lk. : ill.

Raamat „Kirjatud teekond“ pakub rikkalikku inspiratsiooni nii kudujale kui ka kirjasõna nautijale, kutsudes lugejat kaasa rändama Eesti kindakudumise värviküllastel radadel.

Kindaid kirjutatakse ja lugusid kirjutatakse – selles raamatus kohtuvad kunst ja kirjandus, kaks loojat, kellest üks kirjutab oma lood varrastega, teine sõnades. Kristi Jõeste mängud Eesti rahvakunstist pärit kirjadega, hoolega valitud värvid ja justkui sajanditetagune tihe kude on lummavad oma täiuslikkuses. Kristiina Ehini tundlikud ja fantaasiaküllased lood Eesti kudujanaistest kutsuvad mõtetes kaasa rändama aegadesse, mil pea iga talutare argipäevas loodi maagilist kindamustrite maailma.

Raamatu viimases osas on õpetused kinnaste kudumiseks Kristi moodi.

Andres Noormets. Kõigel on maailmas kohta

Illustratsioonid: Anni Varm

Kujundaja Taavi Varm

Toimetaja Piret Lilleväli

Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2012

62, [2] lk. : ill.

Lustakas luuleraamat väikestele ja suurtele.

Andres Noormets on teatritööline, kes lavastab, mängib, kirjutab ja teeb igasuguseid muid asju veel. Ka raadiost võib teda kuulda, kui raadionupud õigel ajal õigesse kohta keerata.

Nii ongi enamik selle raamatu luuletusi seotud lavastustega teatris või salvestustega raadios. Seal on nad olnud laulude sõnad või teatritekstide osad.

Niimoodi raamatus seisvate luuletustena tulevad aga kõik nähtavale esmakordselt.

Head lugemist ja miks mitte ka laulmist!

Sest olen : luuletusi keelest

Antoloogia
Koostanud ja eessõna: Urmas Bereczki
Toimetanud Reet Klettenberg
Kujundanud Inga Heamägi
Tallinn : Ungari Instituut, 2012
104 lk. : ill.
Sari Miscellanea Hungarica, 2012


Konverentsi "Väikerahvaste keelte riskid ja võimalused" raames ilmunud luuleantoloogia sisaldab soome-ugri autorite emakeelest kirjutatud luuletusi.


Luuletusi valisid: Arvo Valton, Valts Ernštreits, Tibor Iványi, Reet Klettenberg, Tiiu Kokla, Janika Kronberg, Tapio Mäkeläinen, Nadii Mush, Annika Pasanen, Laszló Szörényi.

Henn-Kaarel Hellat 80

Elu- ja loomelugu, personaalnimestik

Koostaja Aive Nurmekivi

Tallinn : Faatum, 2012

62 lk.

5. aprillil tähistab kirjanik Henn-Kaarel Hellat 80-ndat sünnipäeva. Ta sündis Viljandis ohvitseri perekonnas. 1958-1961 õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Sellest ajast algab ka tema kirjanduslik tegevus. Tema sulest on ilmunud hulgaliselt proosa- ja luuleraamatuid, samuti on ta hinnatud kirjanduskriitik.

Täieliku ülevaate tema loomingust leiate raamatust Henn-Kaarel Hellat 80.

Lauri Sommer. Räestu raamat

Kujundus: Andrus Kalkun

Toimetaja Liina Smolin

Tallinn : Menu Kirjastus, 2012

272 lk. : ill.

 

Viljandi külje all sündinud (ja Tartusse ning sealt Räestu-Hansu tallu edasi liikunud) Lauri Sommerilt ilmus 2012. aastal Räestu raamat. Luuletaja ja trubaduuri isiku kaudu saavad ühendatud nii Viljandi, Tartu kui Võrumaa.  Nii setu vanavanemad kui Sänna kandi kirjamehed Artur Adson ja Juhan Jaik.

 

Nii kalapüük kui unistamine, nii kirjandus kui ka elu, mille piirid kaotavad seal kehtivuse ...

Tartu ülikoolis filoloogiat õppinud ajakirjanik Tiina Sarve kõnetab Lauri Sommeri raamat eriliselt, hoolimata sellest, et on " ...põlvkonnavahe, elusaatuse vahe ja soovahe". Võib-olla loeb see, et ta "on suure osa lapsepõlvest elanud Võrumaa naabruses Põlvamaal, enam-vähem sama keele, samade tavade ja sama vaimuga inimeste keskel".

Kokkuvõtte koostas bibliograaf Kalli Kuhi  

 

 

Tiina Sarv. Kadunud ajad ja inimesed annavad elavatele hingetuge : kodutunne // Sakala (2012) 5. mai, lk. 6

 

"Lauri Sommeri "Räestu raamat" kulgeb sedasama rada, mis algas "Kolme yksiklase" esiema Darja looga "And"."

 

 

Loe veel

• Tiia Allas omakandimehe kodukülaraamatust Uma Lehes http://www.umaleht.ee/index.php?leht=5830&keel=204
• Uudis Õunaviksi blogis: http://ounaviks.blogspot.com/2012/04/lauril-valmis-sai-raestu-raamat.html

Vaata ETV lõiku raamatust
OP 29.05.2012 : KIRJANDUS. Lauri Sommeri 'Räestu raamat' kannab lugejad mälumaastikele

Videot saab vaadata SIIT

 

Lauri Sommeri "Räestu raamat" sobrab kirjaniku mälestustemaailmas. "'Räestu raamatut' võib üheltpoolt vaadata nagu katset iseenda sees jälgi ajada. Me kõik kanname endas lugematul arvul teisi elusid ja karmavõlakesi ja see, miks me midagi teeme, miks me mõnda kohta armastame rohkem kui teist kohta ja kuidas tekivad sellised enda jaoks salapärased ja esialgu arusaamatud sidemed, nende avamisega ta 'Räestu raamatu' puhul tegelebki," rääkis kirjanik Kätlin Kaldmaa Sommeri raamatust.

 

"See raamat avab Laurit kui loojat, lihtsalt kui loojat, mitte kui kirjanikku, aga kui inimest, kes näeb ja loob," lisas ta.

"Kirjanik on oma maailma keskpunkti leidnud Võrumaal Räestu külas ning just sealt hargneb ja ammendub kogu tema tark, tundepeen ja sooja huumoriga kirjapandud teos. Sellegi võiks tinglikult jagada kolmeks: autori pere lugu ning kahe sealtkandi kirjamehe, Artur Adsoni ja Juhan Jaigi lood.

 

...

 

"Sest mis on keegi ilma kodu ja kodutundeta - allakäija, keda on raske jalule aidata. Paik settib inimesesse aastatega ja inimese olemus imbub maastikku ja hoonete seintesse, nagu jääks kivi pinnale kerge tuulejoon. Ta on seal alles kuni ilma otsani, lõpmatult või ylestõusmise päevani, nagu keegi seda nimetab."

 

Nõnda seletab Sommer esivanemate radadel kulgemise tähtsust.

 

...

 

Kadunud maailm kallab sind järsku üle valuskuldse kumaga, sest üks noor inimene on selle ellu äratanud - mitte ainult sündmusi ja inimesi kirjeldades, vaid olnut sügavalt ja poeetiliselt mõtestades.

 

...

 

Omakandi kirjamehed [Artur Adson ja Juhan Jaik]

 

Lauri Sommer annab "Räestu raamatu" kuuekümne kahel leheküljel Adsonist hoopis analüüsivama ja inimlikuma kujutise, kui seni oleme kohanud. Selgub - ime küll! -, et Adsonil oli elu enne Underitki ja ka tema oli loojana midagi väärt, kuigi lõppkokkuvõttes jääb ta põhiteeneks Eesti kirjanduses ikka suurele poetessile rahulike loometingimuste võimaldamine.

 

...

 

Teine, Adsonist vähemgi tuntud Võrumaa kirjamees Juhan Jaik on samuti leidnud raamatus üsna põhjaliku ja inimlikult sooja käsitluse. Sommeri distantsilt antud hinnang on tunnustavam sellest, mis sai Jaigile eluajal osaks Parnassil temast kõrgemale tõusnud kolleegidelt Tuglaselt, Allelt ja teistelt."

Kalmetu luulepäev 2011

Viljandimaa põhikooliealiste õpilaste luulekogu
Koostajad: Ene Toomsalu, Ragne Reial, Monica Aasa 
Illustreerinud Anneli Valgre
Viljandi : Kalmetu Põhikool, 2012 
60 lk. : ill.

Kalmetu Luulepäev on Viljandi maakonna üritus, kus 5.-9. klassi õpilased kohtuvad luuletajatega ja kirjutavad ise luuletusi. Nendest valmib luulekogu, mille saab kingituseks iga kirjutaja, kelle luuletus on luulekogus ja tema eesti keele õpetaja. Üritus toimus algselt aprillikuus Kalmetu Põhikoolis ja luulekogu esitlus veebruarikuus Viljandi Linnaraamatukogus. Alates 2007. aastast on luulekogu esitlus ja uute luuletuste kirjutamine viidud kokku ühisürituseks ja toimub täpsel kuupäeval 28. veebruaril Viljandi Linnaraamatukogu kunstisaalis. Üritus kannab V. Luige nime ja sellega viiakse õpilasteni teave, et Kalmetu Põhikoolis on õppinud luuletaja Viivi Luik.

Kaks eksemplari raamatutest on saadetud Tallinna Rahvusraamatukogule, üks eksemplar Viljandi Linnaraamatukogule ja Tänassilma Raamatukogule.

Ürituse eestvedaja on olnud Kalmetu Põhikooli emakeeleõpetaja Ene Toomsalu.(ene@kalmetu.vil.ee)

Luulekogude valmimist toetavad Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Kultuurkapitali Viljandimaa osakond, Viiratsi vald. Kõik luulekogud on küljendanud Liisi Toomsalu, kes on Kalmetu põhikooli vilistlane ja ka ise kunagi põhikooliealisena luuletanud sellesse luulekogusse.

Nikolai Baturin. Lendav hollandlanna

Romaan

Toimetanud Rein Põder 

Kujundanud Peeter Laurits

Tallinn : Eesti Raamat, 2012

139, [5] lk.

“Lendav hollandlanna” sarnaneb nii sisult kui ka vormilt autori varasemate romaanidega “Delfiinide tee” (2009) ja “Sõnajalg kivis” (2006). Ühisteks tegevuspaikadeks on meri ja kõrb ja olematud rannad. Ning taas on peategelaseks üks kirjaniku kaugeid alter ego’sid, laevakirjutaja Parnassose Nikodemus, kes retkleb julgelt Ajas – vahepalaks autori visioon Wagneri ooperi esietendusest – ning kogeb selle muserdavat jõudu. Romaan on omalaadne pühendus naissoole, millele osutab ka selle pealkiri.

Soovitusi suguvõsa- ja perekonnaloo uurijale

Eesti Kodu-uurimise Selts
Koostaja E. Luka
Toimetajad: M. Remmelgas, E. Luka
Tallinn : Eesti Kodu-uurimise Selts, 2011
80 lk. : ill. 
Sari Noored kodu-uurijad

Metoodiline kogumik nii algajale õpetajale-juhendajale kui õpilasele, mis sisaldab ülevaadet allikatest ja kirjandusest, virtuaalsetest andmebaasidest ja sugupuu koostamisest internetis, ajaloolisi ekskursse, näpunäiteid ja soovitusi jm. Valminud koostöös Eesti Genealoogia Seltsiga.

Ülo Alo. Universumi unede udus

Luuletused

Kujundanud Ülo Alo Võsar 

Illustreerinud Hilve Koidla

Viljandi : Talisman, 2012

62 lk. : ill.

Luulekogu

Surmast mina ei laula,

sest surma ei olegi olemas-

on vaid üks valgusesööst

imesinisest ööst,

milles valgemast valged küünlad

on leinava leegiga põlemas.

Mu mürgine arm, mina ei ole loogika/

Marian Raméntol 
Valinud ja tõlkinud Jüri Talvet
Toimetanud Maria Kall
Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012
133 lk.
Sari Kaasajaluule, 7

Tõlgitud raamatutest: Marian Raméntol. Hay un área de descanso, un poco más abajo de mi vientre. Barcelona: Ediciones Atenas, 2006; Duología poética. Barcelona: Ediciones Atenas, 2008; No hubo apenas mar en el desnudo abierto de tus ojos. Córdoba: Asociación Cultural Andrónima, 2009; Los Muñecos diabólicos de mi caja de pájaros. Córdoba: Diputación de Córdoba, 2010.

Käesoleva raamatu väljaandmist on toetanud HISPAANIA KULTUURIMINISTEERIUMI RAAMATUTE, ARHIIVIDE JA RAAMATUKOGUDE PEAVALITSUS

Heiki Raudla. Väike Albert

Illustreerinud Marja-Liisa Plats

Kujundanud Peeter Laurits Toimetanud Raul Kilgas

Keila : Sator, 2012

105, [7] lk. : ill.

Albert oli tavaline väike poiss. Leiutamis- ja tegutsemistuhinas juhtus temaga alatasa midagi. Juhtunust aga tegi Albert, ehkki ta oli alles kuueaastane, sügavaid filosoofilisi järeldusi, mis jäid teda saatma ka suureks saades. Sest lapsepõlves on hetki, mil avaneb uks ja laseb sisse tuleviku.

Lühilood, milles poole sajandi taguseid värvikaid tüüpe ja kentsakaid seiku nähakse läbi lapse silmade, põhinevad tõsielul. Kuigi … eks ole tõe pirukas maitsvam, kui selles on ka mõned vale rosinad.

Muhe lugemine kõigile vanuseastmetele.

Kilde Vana-Võidu ajaloost

Lühike ülevaade Vana-Võidu ametikooli, valla ja mõisa ajaloost
Koostaja Heiki Raudla
[Vana-Võidu : Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool, 2011]
222, [2] lk. : ill., portr.

13. jaanuaril 2011 möödus 90 aastat kutsehariduse andmise algusest Vana-Võidus. Raamat annab ülevaate kooli pikast ja keerulisest ajaloost ja meenutab inimesi, kes on aegade jooksul seisnud kooli asutamise ja arendamise juures. Mahukast trükisest leiab värvikaid mälestusi nii endistelt kooli juhtidelt, õpetajatelt kui õpilastelt. Viimaste seas on mitmed Eesti Maaülikooli professorid. Raamatust leiab ülevaate Vana-Võidu valla ja mõisa ajaloost. Lisaks lood ja legendid, ning valla ja kooliga seotud tuntud inimeste elulood.

Pilguheit ka Viljandis asunud kutsekooli tegevusse, sest 1999. aastal liideti Vana-Võidu kooliga Viljandis asunud kutsekool.

Hans Väre. Lootsiku loomine

Pühendatud vanadele meistritele
Toimetaja Anu Arak 
Tõlkija Aari Juhanson
Illustratsioonid: Olja Korts
[Viljandi] : Soomaa Sõprade Selts, [2010]
[22] lk. koos kaantega : ill.

Raamat on pühendatud vanadele meistritele. Jutustus jaguneb jutukesteks, mille tegelasteks on väike Johannes, tema vanaisa Aadu, kes elab kaugel Soomaa metsatalus. "Aadu teab kuidas hobusega maad künda, ise leiba küpsetada ja vikatiga heina niita. Kõige haruldasem on aga see, et ta mõistab meisterdada haabjat".

Raamat annab lihtsa ja ladusa kirjelduse ning ilmekate illustratsioonidega edasi, kuidas haabjas valmib. Sobib lugemiseks nii suurtele kui väikestele uudishimulikele!

Johan Pitka

Reet Naber
Ausa tahtega isamaa heaks!
Kujundaja Piret Niinepuu-Kiik 
Kunstilised toimetajad Kalev Tomingas, Jüri J. Dubov 
Toimetaja-projektijuht Alvar Loog
Tallinn : Tea Kirjastus, 2012
224 lk. : ill.
Sari Tuntud & tundmatu

Merendusajaloolase Reet Naberi uurimus “Johan Pitka. Ausa tahtega isamaa heaks!”, mis ilmub “Tuntud ja tundmatu” sarjas rikkalikult illustreerituna admiral Pitka 140. sünniaastapäevaks, on seni mahukaim käsitlus juba eluajal pooleldi müütilise mõõtme omandanud mehe elust, keda võib õigusega nimetada peaaegu ainsaks läbinisti positiivseks kangelaseks Eesti (lähi)ajaloos.

Johan Pitka oli üks põhimõttekindlamaid ja energilisemaid Eesti majandusliku ning poliitilise iseseisvuse eest võitlejaid, kel tuli aastakümnete vältel lahinguid lüüa nii leheveergudel, komiteedes kui sõjaväljal. Pitka isikus said harvanähtaval moel kokku suur visionäär, teoinimene ja liider; tema elu oli täis kirge, võitlust ning paradokse.

Reet Naber keskendub Pitka biograafias süvendatumalt aastatele 1907–1917, mis seni põhjalikumalt läbi uurimata ning lahti kirjutamata. Sellesse aega langeb eestlaste rahvusliku eneseteadvuse uus tõus, parteide ja seltside tekkimine ning majanduskliima paranemine, milles Johan Pitkal oli eelkõige merenduse teoreetiku ja eestvedajana suur roll.

Viljandi Muuseumi toimetised II

Viljandi Muuseum

Toimetaja Ain-Andris Vislapuu

Viljandi : Viljandi Muuseum, 2011

232 lk. : ill.

Tegemist on muuseumi neljateistkümnenda väljaandega, mis varem kandis aastaraamatu nime.

Üle-eestilist mõõdet annab raamatule kaks avaldatud uurimust: Kristjan Sanderi töö malenditest, mis on tulnud päevavalgele arheoloogilistel kaevamistel, ning Made Uusi kirjutis traditsiooniliste valmistamisvõtetega sündinud lambanahksetest kasukatest.

Traditsiooniks on ka Viljandi Muuseumi kogusid tutvustava kirjutise avaldamine. Seekord jätkab Tiina Parre Olev Bendi kollektsiooni käsitlemist Viljandi linna kajastavate fotode kaudu.

Kindel koht toimetistes on Viljandimaa arheoloogial. Helena Kaldre, Martin Malve ja Arvi Haak kirjutavad Mustlas 2010. aasta suvel avastatud külakalmistu uuringutest.

2011. aastal laekus Viljandi Muuseumi ja Eesti Genealoogia Seltsi Viljandi osakonna korraldatud mälestuste kogumise võistlusele mitu huvitavat tööd. Neist Evald Korts pälvis tunnustust oma maja ehitamise looga, mida võib nüüd toimetiste lehekülgedelt lugeda.

Järjekindlalt ilmub kogumikus ka Vabadussõja temaatika käsitlusi. Muuseumi direktor Jaak Pihlak on alustanud sarja Vabadussõjas langenutest. Esimene artikkel käsitleb Pilistvere kihelkonna kaotusi.

Lahkuv aasta on tähenduslik ühe ümmarguse ja kurva juubeli tõttu. Suvel 1941 jõudis Teine maailmasõda Viljandimaale. Sellest tähtpäevast lähtudes on kogumikus Toomas Hiio uurimus sellal Viljandimaal aset leidnud sõjalistest operatsioonidest ja üksustest ning sõjalistest institutsioonidest.

Teemakohased on ka suure sõja mälestuste killud, mille on kirja pannud Karl Luht, Elmar Hold, Emilie Ehala-Jõe, Inge Kulp ja Paul Ulp.

Toimetiste väljaandmist toetasid: Harald Nurk, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp.

Sisukord
Sissejuhatus


Olev Bendi kollektsioon Viljandi Muuseumi fotokogus

II osa – Viljandi linn
Tiina Parre

Uuringud Mustlas avastatud külakalmistul 2010. aasta suvel
Helena Kaldre, Martin Malve, Arvi Haak

Malendid Eesti arheoloogilises leiumaterjalis
Kristjan Sander

Traditsiooniliste valmistamisvõtetega lambanahksed kasukad
Made Uus

Pilistvere kihelkond ja Vabadussõjas langenud
Jaak Pihlak

Loodi mõisa ajaloost
Mart Siilivask

II Maailmasõda ja Viljandimaa. Sõjalised operatsioonid ja üksused, sõjaväevalitsus ja asutused
Toomas Hiio

Mälestuskilde suure sõja algusest

Kuidas ehitasin oma maja
Evald Korts

Värvitahvlid I–XXXIV



Allikas: Viljandi Muuseum http://muuseum.viljandimaa.ee/  

Kilde Valma kandi ajaloost

Vello Kütt
Valma : MTÜ Valma Külaselts, 2011
253 lk. : ill.

Autor nimetas ise seda kogumikuks Valma küla ja selle lähiümbruse ajaloo kohta. Trükis ilmus Viljandi Maavalitsuse ja Kohaliku omaalgatuse programmi toetusel ja on saadaval kõigis meie valla raamatukogudes ja samuti Viljandi Linnaraamatukogus. Piiratud kogus on müügil ka veel Valma infopunktis.

Autor on raamatus saateks öelnud:

"See kirjatükk ei pretendeeri tõsiseltvõetavale uurimistööle Valma küla ajaloo kohta. See on lihtsalt väike kogumik seni avaldatud trükistest ja internetist leitud kildudest Valma küla ja selle lähiümbruse ajaloo kohta. Olen püüdnud neid killukesi täiendada vanemate külaelanike mälestustega. Nende kildude kokkupanek ühiste kaante vahele aitaks ehk praegustel noortel veidi paremini mõista seda küla, kus me elame. Ehk aitab see kirjutis peatada unustustehõlma langemast neid meiekandi mehi, kes olid meie riigi sünni juures ja neid, kes rasketel aastatel kaotasid oma elu ja vabaduse. Aitaks mõista ka neid inimesi, kes nõukogude ajal elasid ja töötasid Valmas selle nimel, et leib ja kala oleksid laual ning Küla areneks."

Meie kodu Suure-Jaani

Tekst: Helle Saluveer

Suure-Jaani : Suure-Jaani Vallavalitsus, 2011

106 lk. : ill.

Teos tutvustab Suure-Jaani valla tähtsamaid objekte.

Mõte selline raamat teha tuli vallavanem Tõnu Aavasalule 2009. aastal, mil ta omavalitsuse etteotsa asus. "2005. aastal ühines neli omavalitsust: Suure-Jaani linn ning Suure-Jaani, Olustvere ja Vastemõisa vald. Kogu piirkonda tutvustavat teost seni polnud, nüüd saame seda saabuvatele külalistele jagada," rääkis Aavasalu ajalehele "Sakala".

Tekstid on kirjutanud ja raamatu koostanud Suure-Jaani gümnaasiumi eesti keele õpetaja Helle Saluveer. Enamik fotosid on just selle köite tarvis tehtud ning ilmuvad esimest korda. Pildistamas käidi mullu varakevadest hilissügiseni. Põhifotograaf oli Tanel Voormansik, tema kõrval on fotode autorid Villem Voormansik, Leili Kuusk, Jaanus Siim ja Marko Reimann.

Tõnu Aavasalu, Helle Saluveer ja Tanel Voormansik rääkisid esitlusel, kuidas kajastatavate paikade valikuid tehti, kuidas kolmekesi kõik objektid läbi käidi ja kuidas lõpuks raamat valmis.

Muu hulgas leiavad raamatus tutvustamist Sürgavere mõisahoone ja park ning ilmavaatlusradar, Olustvere mõisakompleks ja tähetorn Orion, Aimla looduskeskus, Lahmuse mõis, Energia talu ja ravimtaimekeskus, "Sakala" tee, Tääksi ja Kuhjavere küla, Lõhavere linnamägi ja mälestusmärk, Arturi kohvik, Suure-Jaani külalistemaja ja kohvik, Paul Kondase koolimaja ja park, Lembitu monument, Suure-Jaani kirik, heliloojate Kappide majamuuseum, Mart Saare kodukoht, Johann Köler ja Lubjassaare.

Raamatust võib näiteks leida fakti, et valla territooriumil asub Eesti suurim küla Sandra (173,02 ruutkilomeetrit), mis on suurem kui Tallinna linn. Samuti on juttu sellest, et Suure-Jaani valla maadel oli Muinas-Eesti tuntuima vanema ja sõjapealiku Lembitu kants.

108-leheküljeline raamat on kõvade kaantega, formaadis A4 ning sisaldab 22 artiklit ja 120 värvifotot. Projekti teostaja oli MTÜ Lembitu Areng, raamatu kujunduse tegi Heigo Kütt.

Raamatu tegemiseks kulus ajalehe teatel ligikaudu 6400 eurot, sellest 90 protsenti tuli Euroopa Liidu Leader-programmist, 10-protsendilise omaosalusega toetas vald.

Allikas: Suure-Jaani valla olulised paigad pandi raamatusse // Viljandimaa. ee : Uudised. URL: http://www.viljandimaa.ee/?mod=news&id=2203&c=10

"Meie kodu on Suure-Jaani"on eriline raamat

Enamiku kohalike jaoks on lausa märkamatult valminud ja nüüd ka ilmunud raamat „Meie kodu Suure-Jaani“. Õpetaja Helle Saluveer, kes on raamatu tekstide autor, oli lahkelt nõus jagama põnevat informatsiooni teose valmimisloost.

Selgus, et raamatu valmimine on aeganõudev protsess, millele reeglina ei mõelda. Samuti viitab raamatu koostamisele kulunud aeg sellele, et meie väikeses kodukohas on tutvustamist väärt kohti palju rohkem, kui esmapilgul pähe torkab.

Kõige tähtsam on aga avaldada tunnustust inimestele, kes olid nõus sellise ülesandega rinda pistma. Kindlasti tekitab raamatuga tutvumine kõigis kohalikes emotsioone ja äratundmisrõõmu.

Kas tellimustööd kirjutada on keerulisem kui omal algatusel?

Keerulist ei olnud siin midagi, ainult kogemusi polnud. Kui peaks nüüd otsast alustama, siis teeks raamatu koostamise plaani veidi ringi. Võtaks kohe punti ka fotograafi. Kuna fotograaf Tanel Voormansik liitus meiega alles hiljem, kaotasime aega.

Milliseid emotsioone tekitas see ülesanne Teis?

Kui vallavanem Tõnu Aavasalu tegi mulle ettepaneku Suure-Jaani valla raamatu koostamiseks, siis olin meelitatud. Ega ma algul kujutanud ettegi, mida see ülesanne endas kätkeb. Mõtlesin, miks mitte – olen ju enamik oma elust siin elanud ja töötanud.

Millised olid Teile seatud piirangud ja nõudmised raamatu koostamisel?

Arutasime vallavanemaga üksipulgi läbi, milline võiks see raamat olla. Vaatasime üht saksakeelset analoogilist teost, kus oli sees palju erineva suurusega pilte ja suhteliselt vähe teksti. See oli samuti ühe piirkonna kohta, A4 formaadis ja kõvakaaneline. Tõnu Aavasalu oli kogu protsessis pidevalt sees, kuid ta usaldas mulle täielikult tekstide koostamise.

Kuidas kulges raamatu valmimise protsess?

Kõigepealt panime kirja eeldatavad kultuuri- ja loodusobjektid. Jälgisime, et kõik meie valla piirkonnad oleksid esindatud. Käisin rääkimas ühel külavanemate ja -aktivistide koosolekul ja palusin neil ka ettepanekuid teha. Seejärel otsisin, mis on viimasel ajal Suure- Jaani kohta ilmunud. Peale Johannes Jürissoni raamatu „Muusikud Kapid ja Suure-Jaani“ (2003) suurt midagi polnudki. Põhilise materjali otsisin kokku Internetist. Oli objekte, mille kohta polnudki rohkem midagi võtta, kui mõni rida koduleheküljel. Osa artikleid tellisime ka n-ö välisautoritelt.

Kui artiklid olid valmis, hakkasime üle vaatama fotosid, mis meil olemas olid. Siis selgus, et pilte oli vähe, nende kvaliteet erinev ja osa objekte oli üldse pildistamata. Siis kutsusimegi töögruppi Tanel Voormansiku. Kevadest kuni sügiseni võtsime üles kõik raamatus olevad objektid. See oli väga tore aeg – kohtusime valla inimestega, nägime ilusaid kohti ja tõdesime, et elame nii kultuuriliselt kui looduslikult rikkas paigas. Raamatu pealkiri „Meie kodu Suure-Jaani“ sündis ka mõttetalgute viljana.

Mida märkimisväärset tõstaksite esile seoses vastvalminud raamatuga?

Raamatut meie koduvallast oli väga vaja – seda tõestab ka heatahtlik vastuvõtt. Suure-Jaani valla kogemus on tõestanud, et väikeste omavalitsuste ühinemine 2005. aastal oli ainuõige samm. Viimastel aastatel on meie valla areng olnud märkimisväärne. Meil on ka, mida külalistele ja turistidele pakkuda.

Kuidas jäite oma tööga ise rahule?

Meie väike toimkond, kes tegeles raamatu väljaandmisega, jäi tulemusega väga rahule. Ideest kuni valmistoodanguni kulus ligi kaks aastat. See oli tore aeg.

Helle Saluveeri intervjueeris Riin Subi

Allikas: Suure-Jaani Gümnaasiumi Sõnumid URL: http://sonumid.sjg.edu.ee/?p=589

Viljandimaa spordiloost : 1945-1965

Toimetajad Enn Hallik ja Tiit Lääne
Kujundus: Ain Kivilaan
Viljandi : Viljandimaa Spordiliit, [2011]
280 lk. : ill., portr.

Viljandi Maavalitsuse kaasabil ning projektijuhi, maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ilmar Küti innustusel ilmus sarja „Viljandimaa spordiloost 1945-1965“ teine raamat.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul on raamat nende inimeste väärtustamiseks, kes neil aegadel Viljandimaa spordielu kujundasid, sest “sõltumata ajastust on sport toonud rõõmu paljudele inimestele, kes just sellisel moel said väljendada oma tahet ja võitlusvaimu.“

Raamatu esikaanelt leiame kolm Viljandimaalt pärit spordi suurkuju, kes on: Maaja Ranniku, Laine Erik ja Hubert Pärnakivi.

Esimene raamat Viljandimaa spordilugu kuni aastani 1944 ilmus aastal 2002. Nüüd on Viljandimaa spordiloo teine raamat, mis algselt oli plaanitud kajastama aastaid 1945-2000 sunnitud lühendama hoopis aastateni 1945-1965. „Huvitavat materjali tuli koostajatele kokku nii palju, et käsiteldavat perioodi lühendati koostajate poolt oluliselt,“ sõnas Ilmar Kütt

„See on vaid osakene sellel ajavahemikul toimunud spordisündmustest, mälestustest ning sportlastest. Tegu on põhjaliku ülevaate, kuid siiski mitte absoluutsele ajaloolisele tõele pretendeeriva materjaliga. Inimese mälu on piisavalt lühikene: see, mida arvad kindlalt teadvat, osutub fakte kontrollides hoopis teises kohas või teisel ajal toimunuks. Mõningaid mälestusi võib pidada pigem ilusateks unistusteks kui mälestusteks. Neis leiduvaid ebatäpsusi või eksimusi pole püütud õgvendada. Müüti ei saa ega võigi muuta,“ usub Kütt.

„Ka praegusele spordihuvilisele peaks olema huvitav selle ajastu sportlaste motivatsioonidest ja edulugudest innustust saada. Oli ju tegemist keeruliste sõjajärgsete aastatega, mil nii mõneski mõttes elu sees hoidmine oli primaarsem, kui sporditegemine. Vaatamata kõigele siiski tehti sporti, võisteldi ning võideti“, lisas Kütt.

Raamat „Viljandimaa Spordiloost 1945-1965“ kujutab endast suures osas inimeste ühisloomingut: Elmar Ardma, Hugo Rinaldi, Aita Peters, Rubo Kõverjalg, Tõnu Sõlg, Meinhard Kirm, Urve Bergman, Endel Lõks on vaid osa paljudest nimedest, kes raamatu sünniloole kaasa aitasid. Raamatu on toimetanud Enn Hallik ja Tiit Lääne.

Raamatu plaanitav kolmas osa käsitleks perioodi 1966-1992. Ilmar Küti sõnul on materjalide kogumine alanud ning kõikidel on võimalik selle kirjutamisele kaasa aidata.

Projekti peamised toetajad olid Viljandi Maavalitsus, Viljandimaa Spordiliit, EAS kohaliku omaalgatuse programm ja Eesti Kultuurkapitali Viljandi ekspertgrupp.

Kuldne kaseleht 2011

Luulevõistluse parimad

Tallinn : Eesti Luuleliit (Luuleklubide Liit), 2011

44 lk. : ill, portr.

Sügisese luulevõistluse parimad luuletused neljakümnelt autorilt

Luulevõitluse Kuldne Kaseleht 2011 võitjad:
I auhind - Helle Toomingas
II auhind - Hirviö
III auhind - Kerli Adov

Birk Rohelend. Morbidaarium

Illustratsioonid ja kujundus: Elina Kasesalu
Toimetas Jan Kaus
[Tallinn] : Roheline Kuu, 2012
111, [1] lk. : ill.

Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali soovitusi 2012

Birk Rohelennu esimene luulekogu pärast kolme auhinnatud romaani, näidendeid ja lugematul hulgal tööd erinevate stsenaariumidega. See räägib vanavanematest, kes varjusid Teise maailmasõja ajal metsas või surid Siberis. Vanematest, kes pidid taluma Nõukogude okupatsiooni. Tüdrukust, kes lootis saada oktoobrilapseks, sest talle meeldis see ilus punane rinnamärk. Tema usust, lootusest ja pettumusest, kui selgus, et usk ja lootus olid vaid propaganda viljad.

„Morbidaariumis” peegeldub 1980. aastatel sündinud põlvkonna lugu. Ootused, mis olid alati suuremad kui reaalsus. Lapsepõlv, mis oli donaldinätsumaiguline, abipakiriietelõhnaline ja seebikatest küllastunud. Miks me ootasime oma isiklikku Juani ja kuidas me ei suutnud oma Juhanitega leppida.

„Morbidaarium” on isiklik, aus ja päris. See on Birki kujunemise lugu.

Loe ka:
Gerli Kase. Elus ei ole vigade parandust // Sirp (2012) nr. 7

Öeldakse, et raamatut ei tasu hinnata kaane järgi. Küll aga on Rohelennu raamatu kaas niivõrd kutsuv, et olen seda silmitsenud pool päeva ja muudkui piilun uuesti. Tegemist on väga uhke ja omapärase kaanega ja veel omapärasem on pealkiri kaanel. Morbidaarium – mida see tähendab? See küsimus helises tükk aega mul peas, kuni otsustasin vaadata, mida ÕS selle sõna peale kostab. ÕS vaikis. ÕSist jäi pigem silma sõna „morbiidne” ja eks tegemist olegi pisut süngemates toonides luulekoguga. „Morbidaarium” on ka üks raamatu luuletustest ja ma arvan, et lugeja peaks ise otsustama, mida see sõna tema jaoks tähendab. Edasi saab lugeda siit

Mulkide almanak 21

MTÜ Mulkide Selts
Materjali kogusid, süstematiseerisid, redigeerisid ja toimetasid Kaupo Ilmet ja Anu Reiljan
Toimetuskolleegium: Kaupo Ilmet, Eha Kard, Meeta Meltsas, Anu Reiljan, Sirje Sinilo, Leili Weidebaum, Silvi Väljal
Tartu : Mulkide Selts, 2011
86 lk. : ill.

Väljaandmist toetasid Eesti Kultuuriseltside Ühing, Mulgimaa Kultuuriprogramm 2010-2013 ja Mulkide Selts Torontos

Paavo Matsin. Doktor Schwarz : alkeemia 12 võtit

Kujundanud Kaido Kivitoa ... jt.
[Viljandi] : Lepp ja Nagel, 2011
75, xxxiii, [7] lk. : ill.

See on esimene eestikeelne algupärane romaan, mis käsitleb sügavuti alkeemia õpetust ja pärandit. Kultuurkapitali ja Eesti Kirjanike Liidu toetusel valminud teoses vaadeldakse alkeemia probleeme läbi ilukirjanduse prisma, lisatud on ka mahukas järelsõna, kus antakse ülevaade alkeemia põhiprobleemidest ja arengutrendidest. Romaani autor on üks väheseid inimesi Eestis, kes on kõrghariduse kaitsnud uurimusega alkeemiast. Teose tegevus toimub 19. sajandi Tallinnas ja Viljandis ning 20. sajandi Prahas ja Kairos, tegelasteks kuulsad baltisakslased, salapärased vabamüürlased, uhked korporandid ja muud kummalised kohapealsed müstikud. Raamat on varustatud ajaloolise pildimaterjaliga ja kogu teose tiraaž on esitluste käigus alkeemiliselt pühitsetud.

Loe ja kuula raamatust veel:

"Möödunud aasta lõpus ilmus Paavo Matsinilt tema esimene n-ö korralik romaan «Doktor Schwarz. Alkeemia 12» võtit. Seni peamiselt väga väikestes tiraažides eksperimentaalse sisu ja vormiga poolmüstilise kirjandusrühmituse 14NÜ liikmena raamatukesi üllitanud mehe teos jõudis kriitikute aastalõpu parimate raamatute nimestikesse ning nüüdseks on see määratud ka riigi kultuuripreemia kandidaadiks.


Matsin on samuti tõhus kirjanduskriitik, mille eest tänavuse aasta algus talle auraha tõi – nimelt sai ta Sirbist kriitikupreemia."
Allikas: Paavo Matsin: «See on suure rõõmuga kirjutatud raamat.» / intervjueeris Janar Ala // Postimees : ArvamusKultuur 30.01.2012 http://arvamus.postimees.ee/720646/paavo-matsin-see-on-suure-roomuga-kirjutatud-raamat/

Peeter Helme:

http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1324543&lang

K. M. Sinijärv:
"Teiseks soovitan Paavo Matsini raamatut „Doktor Schwartz. Alkeemia 12 võtit”. Seal on aegade ja kohtade segiminekut ja müstikat ja vaikset pinna all olevat huumorit. Samas on see väga täpse sõnastuse ja hea keelekasutusega.´" (Õpetajate Leht http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=1996)