3. oktoober - Jaak Vendla

Pilt:  fotokoopia, Jaak Vendla (Feldmann), VR I/3, VM VMF 385:3 F, Viljandi Muuseum, http://www.muis.ee/museaalView/2895749 

Eesti sõjaväetegelane

Jaak Vendla

kuni 1935 Jakov Feldmann 

03.10.1893 Rääka t, Vastemõisa v, Viljandimaa - 20.10.1969 Tallinn

Sündis 03. oktoobril (vkj 21. september) 1893 Viljandimaal Vastemõisa vallas Rääka talus.  Õppis Põhjaka Nõmme valla-, Kaansoo ja Olustvere õigeusu kihelkonna- ning Vastemõisa ministeeriumi koolis, aastail 1911-1912 Kroonlinna merejungade kooli kaldakursustel, 1913-1914 Balti mere laevastiku suurtükiõppekoolis ning 1923-1925 ja 1937 Merekindluste ohvitseride kursustel.

I Maailmasõja alguses oli suurtükiõppekooli noorem allohvitser ja instruktor, augustist 1914 lahingulaeva Poltava soomustorni vanem.  Jaanuarist 1917 teenis Peeter Suure merekindluse 12-tollise patarei instruktori ja tornivanemana Sõrve säärel. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sattus 17. oktoober 1917 vangi, vabanes novembris 1918.  

 

Vabadussõja ja Eesti Vabariigi ajal aastatel 1919–1939 mereväes. Oli teenistuse jooksul korduvalt Aegna saare komandandi ülesannetes:  

• alates 09. jaanuar 1919 2. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus ja suurtükiväe tagavarapatareis  
• veebruarist 1919 miiniristlejal Wambola 
• märtsis 1919 lähetatuna Meredessantpataljoni Wambola kompaniis laiarööpmelisel soomusrongil nr 5 
• aprillist 1919 Aegna saare komandantuuri 12-tollise soomustorni ülema abi 
• septembrist 1919 ülema kt 
• novembrist 1919 rannapatarei nr 9 ülem
• aprillist 1919 ka ohvitseri asetäitja 
• Osales lahingutes Punaarmee vastu Soome lahel ja Lõuna-Eestis  
• jaanuarist 1920 rannapatarei nr 1 soomustorni ülema kt  
• aprillist 1934 rannapatarei ajutine ülem, korduvalt Aegna saare ajutise komandandi kt 
• aprillist 1940 Naissaare komandantuuri rannapatarei nr 16 ülem. Nooremleitnant maist 1921, leitnant 1925, vanemleitnant 1934
• Oli Aegna saare komandantuuri ohvitseride kogu abiesimees ning Mereväe Ekipaaži kohtu, merekindluste ohvitseride aukohtu ja Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Tallinna osak liige
• Septembris 1940 vabastati teenistusest.  Peale seda küünlatehase Steariin aiaäri juhataja ja töötaja 

1950-1964 bakaalkaupade hulgikaubanduse kontori kaubatundja ja laojuhataja. 

Suri 20. oktoober 1969 Tallinnas. 

Maeti Tallinna Metsakalmistule 28. oktoobril 1969. 

Tunnustus

• Vabadusrist, I klassi 3. järk – 1925
• VR I/3, nr 2984/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis mereväe noorem-leitnant Jaak Feldmann Eesti Vabariigi vastu üles näidanud Aegna saare Rannapatarei Nr 1 soomustorni ülemana juhtides selle korda tegemist aprillis-mais 1919 ning lahinguvalmis seadmist vaenlase laevastiku vastu võitlemiseks ja pealinna kaitseks. 
• Kotkaristi IV klassi teenetemärk – 1938

Isiklikku

Abikaasa Leida, esimeses abielus Tartlain, sündinud Raukas  (10. oktoober 1905 - 19. juuni 1966), poeg Jüri (1939-2013), kasupoeg Mati (1936-1981). Vend Tõnis Vendla VR II/3.  

 

*Teksti ja ka Jaak Vendla sünni- ja surmadaatumite aluseks on võetud Jaak Pihlaku raamat “Eesti Vabaduse Risti kavalerid” Viljandi 2016.  

 

Kasutatud kirjandus:  

• Pihlak, J., Strauss, M., Krillo, A. Eesti Vabaduse Risti kavalerid. - Viljandi : Print Best, 2016. 
• Sakala Kalender 2023. - Põltsamaa : Sakala Kalender, 2022

Biograafia koostas Ingel Vossmann-Treial

 

LÖÖDUD. KUI SEITSE ELU KOKKU PÕRKAVAD

Autorid: Sara Barnard, Holly Bourne, Tanya Byrne, Non Pratt, Melinda Salisbury, Lisa Williamson, Eleanor Wood 
Tammerraamat, 2019
435 lk

UKB on briti suurim telestuudio, mille fuajees on sel päeval tavapärasest melust veelgi rohkem sebimist. Saabuvad gümnasistidest praktikandid ja kohale jõuab kooliekskursioon, administraatoritel pole pakikandja jaoks ilmselgelt aega.

Ühte lifti satuvad sõitma kuus noort: Sasha, Hugo, Velvet, Dawson, Kaitlyn ja Joe ning siis veel keegi Steven Jeffords, kes siseneb teisel korrusel kärutäie pappkastidega. Ent enne, kui lift jõuab sihtkohta üheksandale korrusele, vajub mees kokku ning sureb.

Raamat kirjeldab kuut aastat nende noorte elust pärast traagilist juhtumit liftis. Mingil põhjusel näevad nad kohustust igal aastal Jeffersoni surma-aastapäeval kokku saada. Tavaliselt kujuneb sellest kokkusaamisest katastroof, kuid ikka ja jälle naasevad nad enne nn tähtpäeva vestlusgruppi „Oleks Pidanud Trepist Minema“ ja leppivad kokku uue kohtumise. Kuue aasta jooksul juhtub mõndagi ja igal neist on võidelda omad võitlused. Kuid olulisim, mida noored ise ei märkagi, on see, kuidas selle ajaga kasvab nende sõprus.

Raamat on ses mõttes tavapäratu, et sellel on seitse autorit. Kes millise osa kirjutas ja kuidas kogu protsess välja nägi jääb saladuseks, aga tulemus on väga hea.

Raamatut luges: Marju Roosileht
Raamatuga saab tutvuda: laste- ja noortekirjanduse saalis (3. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1900177

15. juuni - Helgi Raidal

Raamatukoguhoidja, ajaleht Sakala keeletoimetaja ja -korrektor

Helgi Raidal
15.06.1933 – 05.12.2007

foto, Helgi Raidal u 1.a., 1934
 J. Riet, VM VMF 502:20 F 9368, Viljandi Muuseum
 http://www.muis.ee/museaalView/949176

Helgi Raidal sündis õpetajanna Regina Lauri (abiel. Raidal) ja meier Jaan Freudenthali (peale eestistamist Raidal) pere ainsa lapsena.

Ta lõpetas 1952. aastal Viljandi I Keskkooli ning jätkas õpinguid Tartu Riiklikus Ülikoolis lõpetades Juhan Peegli õpilasena 1959. aastal Eesti filoloogia ajakirjanduse eriharu.

Töötas peale lõpetamist aastatel:

• 1959.-1961. Massiaru 8-kl kooli õpetajana.
• 1961.-1962. Uusna raamatukogu juhatajana
• 1962.-1972. Viljandi lasteraamatkogu lugemissaali juhatajana ja ka metoodikuna.
• 1972.-2002. ajalehtede Tee Kommunismile/Sakala keeletoimetajana.
• 2003.-2004. ajalehe Sakala korrektorina.

Peale viimaselt ametikohalt lahkumist jätkas erinevate väljaannete toimetamist ning tegeles hobidega, milleks olid reisimine, laulmine, raamatute lugemine, teater ja fotograafia.

Laulis noorena Artur Koorti naiskooris ja hiljem segakooris „Koit“, mille liige oli alates aastast 1962.

Fotohuvilisena oli tal päris suur pildikogu, milles leidus jäädvustusi paljudelt reisidelt, millel ta elu jooksul käis.

Viljandi toimetus 1975
Helgi Raidal esireas paremalt esimene
Aime Kivistiku erakogu

Allikad:

• Viljandi Linnaraamatukogu 100 : 1911-2011 / Koost. Sarapuu, L. - Viljandi: Print Best, 2011.
• Kase, S. Saarepeedi kultuurilugu. - Viljandi: Hetika, 2007.
• Verbum creat omina / Koost Uus, S., Vihalemm, P., Pallas, A. - Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond, 2004
• Eesti NSV Teeneline Segakoor „KOIT“ 1869-1969 / Koost. Kaljuste, J. - Viljandi: Trükikoda „Kiir“, 1969
• Kaldma, H. „Sakala“ toimetus tänas vealeidjat //  Sakala (2004) 06. mai
• In memoriam HELGI RAIDAL 15.06.1933-05.12.2007 // Sakala (2007) 07. dets.

Biograafia koostas Ingel Vossmann-Treial

10. juuni - Viljandi Esimese Lugemisringi tegija Oskar Laidoner

Oskar Laidoner
10.06.1890 Vardja, Viiratsi v, Viljandimaa – 22.01.1914

Viljandi Esimese Lugemisringi liige. kindral Laidoneri noorim vend

Oskar Laidoner sündis Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri (1854–1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851–1938)  neljanda lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka tema vennad Johan (1984-1953), Villem (1886-1915) ja Peeter (1888), kes jäi I Maailmasõjas teadmata kadunuks.

VEL liikmena kanded protokolliraamatus aastatest 1911-1913. 

• Kindral Johan Laidoneri noorem vend Oskar valiti VEL protokolliraamatu järgi 18.  augustil 1911 pidutoimkonda ühena isikutest „kes pidude eeskawa wälja töötawad, niisama korter pidusaali asjus järele kuulawad.“ 31. oktoobril 1911 toimuval peole määrati nooruke Laidoner uksehoidjaks.
• 1912. liikmeks registreerimise kande juures aadressiks „Kassisaba u. N15“
• 1913. aasta liikmeks registreerimise kande juures aadressiks „Viljand., Raatuse Tornis“.

Oskar Laidoner on maetud Viljandi Vanale kalmistule oma ema, isa ja vend Villemi kõrvale. https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=4v9g1oq8BNQd

20. aprill - Peep Aru

Poliitik

Peep Aru
20.04.1953 Abja-Paluoja

Sündis Abja-Paluojal. Lõpetas 1968. aastal Tuhalaane 8-klassilise kooli, 1971. aastal Elva Keskkooli. Kõrghariduse omandas 1978. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia majandusteaduskonna põllumajanduse ökonoomika ja organiseerimise erialal.

Akadeemia järel töötas 1980. aastani Kalju kolhoosis ökonomistina, seejärel ELKNÜ Viljandi Rajoonikomitees ja EKP Viljandi Rajoonikomitees ning aastatel 1985-1989 Viljandi Agrotööstuskoondise aseesimehena. Oli 1996-1997 Tallinna Panga Viljandi filiaali juhataja ja AS Eesti Posti Edela regiooni juhataja 2005.

Peep Aru on olnud Viljandi aselinnapea 1993–1996, Viljandi abimaavanem 1989–1993 ning Viljandi linnapea 1999–2003 ja 2005–2007. Ta oli regionaalminister Mart Siimanni valitsuses 1997–1999.

Aru oli X Riigikogu liige 2003–2005, XI Riigikogu liige 2007–2011 ja XII Riigikogu liige. 7. juulil 2016 sai ta seoses Riigikogu liikme Martin Kuke tagasiastumisega XIII Riigikogu liikmeks. Ta oli XIII Riigikogu liige 23. novembrini 2016. Peep Aru sai XIII Riigikogu asendusliikmeks taas 2018. aasta 7. mail pärast Remo Holsmeri lahkumist riigikogust.

Aru oli 1995–2001 Koonderakonna liige ja on 2002. aastast Eesti Reformierakonna liige. Kuulunud Reformierakonna volikogusse.

Kuulunud Eesti Raudtee nõukokku, Ugala teatri nõukokku, Viljandi Rotary Klubi juhatusse ja Viljandimaa Kogukonna Fondi nõukokku. Peep Aru kuulus Viljandi haigla nõukogusse 2010. aasta algusest 2016. aasta detsembrini. 1998–2002 Eesti Maaspordi Liidu Jõud juhatuse esimees, 1999–2002 Võrkpalliföderatsioonii juhatuse liige ja 2001–2015 Võrkpalliklubi Amer juhatuse liige. A-st 2019 Viljandimaa Spordiliidu juhatuse liige.

 

Allikad:

• ESBL https://www.esbl.ee/biograafia/Peep_Aru
• Vikipeedia https://et.wikipedia.org/wiki/Peep_Aru
• Eesti Entsüklopeedia http://entsyklopeedia.ee/artikkel/aru_peep
• Kuulsad mulgid https://www.mulgimaa.ee/mulgi-keel-ja-meel/kuulsad-mulgid/peep-aru/
• Muudatus Viljandi Haigla nõukogu koosseisus https://vmh.ee/muudatud-viljandi-haigla-noukogu-koosseisus/
• Pilt http://entsyklopeedia.ee/meedia/aru_peep/aru_peep

Jørn Lier Horst. VEEALUNE MÕISTATUS

Varrak, 2023
143 lk

Raamat krimkahuvilistele lastele!

„Veealune mõistatus“ on CLUE sarja kolmas raamat. Eelnevalt on ilmunud „Salamandri mõistatus“ ja „Kuldse kella mõistatus“.

Lühend CLUE (inglise keeles juhtlõng, saladuste võti) tuleb peategelaste eesnime tähtedest. C on Cecelia Gaathe, L on Leo Bast, U on Une Flaker ja E on Une koer Egon.

Peamiseks tegevuskohaks on pansionaat Pärl, kus Cecelia oma isaga elab. Tema isa on pansionaadi omanik ja juht. Pansionaadi juures ja rannas käivad filmivõtted, milles ka lapsed saavad osaleda. Kohal on hulk filmirahvast ja ka väga kahtlaselt käituvaid tüüpe, kes tulevad lastele tuttavad ette juba eelmistest lugudest.

Filmi tegemist jäädvustab üks tudeng, kelle kaamera varastatakse. Ilmselgelt ei meeldinud mõnel inimesel filmi peale jääda. Kaamera küll leitakse, aga mälukaart? 

Vaikselt hakkab hargnema lugu kahtlastest motomeestest ja koos rahaga kadunud mootorratturist. Kui lapsed lähevad sukelduma, et otsida vana karile sõitnud kuunarit, kerkib nende paadi kõrvalt pinnale saabas, mille sees on inimese jala jäänused. Kas pansionaadis elav kahtlane tüüp, kadunud mälukaart ja veealune saladus on omavahel seotud? 

Kõiki sarja osasid ühendab lugu Cecelia ema saladuslikust hukkumisest ühel suveööl, aga igas raamatus hargneb lahti veel omaette kriminaalne lugu, mida lapsed lahendada püüavad.

Jørn Lier Horst on endine kriminaalpolitseinik ja Norra tunnustatumaid krimikirjanik.

Raamatut luges: Kalli Hendrikson

Raamatuga saab tutvuda:  laste- ja noortekirjanduse saalis (3. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2106524

12. mai - Joosep Kapp

Eesti koolmeister ja muusik
Joosep Kapp 
12. mai 1833 Rutikvere, Põltsamaa khk – 20. veebruar 1894 Suure-Jaani (vkj 30. aprill 1833 – 08. veebruar 1894)

Joosep Kapp, C. R. Jakobsoni Talumuuseum, Eesti Maaelumuuseumid SA
Foto: Vikipeedia

J. Kapp sündis Rutikveres Põltsamaa kihelkonnas. Tema isa oli koolmeister, kes venestamise alguses asus tööle Adavere mõisa aidamehena. Rutikveres sai Joosep Kapp isa käe all alghariduse ja saadeti peagi Tartu Kreiskooli. Hiljem jätkas õpinguid Tartus gümnaasiumis ja peale seda Valgas Cimze seminaris.

1853. aasta suve veetis Joosep Kapp Tormas Adam Jakobsoni poegade Carl Roberti ja Friedrich Corneliuse koduõpetajana. Avara silmaringiga ja haritud Joosep Kapi mõju C. R. Jakobsoni arenemisteele oli suur. Rõhutamist väärib Joosep Kapi kriitiline suhtumine usuküsimustesse ning Prantsuse revolutsioonile kaasamõtlemise oskus.

1853. aastal sai temast Suure-Jaani kihelkonnakoolis õpetaja, 1857. aastal valiti ta Suure-Jaani kihelkonnakooli koolmeistriks ja köstriks. Õppetöös pani erilist rõhku külakoolmeistrite väljaõpetamisele.

1878. aastal koostas J. Kapp õppekirjanduse rikastamise eesmärgil raamatu “Geomeetria. Kihelkonnakoolidele ja iseõpetuseks” (110 lk, vaata digikoopiat arhiivis DIGAR), mis jäi pikemaks ajaks ainsaks selle teemaliseks õpikuks.

1879. aastal andis välja raamatu “Eesti ema - lühikene teejuht emadele, kuidas nad oma lapsi esimeste eluaastate sees kasvatama peavad” (60 lk, vaata digikoopiat arhiivis DIGAR)

J. Kapp pani suurt rõhku ka muusikalise isetegevuse arendamisele.

Asutas:

• 1862. aastal Suure-Jaani meeskoori
• 1871. aastal puhkpilliorkestri
• 1887. aastal laulu-ja mänguseltsi “Ilmatar” (hiljem sai sellest haridusselts)
• 1890. aastal “Ilmatar’i” juurde segakoori
• 1891. aastal viiuliorkestri

Oli aktiivne osaline mitmetes seltsiliikumistes

• 1870. aastast alates Aleksandrikooli liikumise raames Eesti Aleksandrikooli asutaja ja peakomitee liige.
• Juhtis Suure-Jaanis ka Aleksandrikooli abikomiteed
• Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi asutajaliige ja 1872. aastani selle president, hiljem asepresident.
• Alates 1868. aastast, mil ta andis allkirja Eesti Kirjameeste Seltsi eelkäija Eesti Õppetuse Raamatude Laiali Lautamise Selts’i põhikirjale, sai temast ka selle liige. Alates 1872. aastast kuulus ka Eesti Kirjameeste Seltsi juhatusse ja tegi kaastööd ajalehtedele Eesti Postimees ja Sakala. Joosepi ja C. R. Jakobsoni vaated läksid lahku alles 1881. aastal, mil Joosep Kapp koos J. Hurda ja tema pooldajatega astus Eesti Kirjameeste Seltsi ridadest välja.

Foto allikas: Turismiweb

Joosep Kapp on maetud Suure-Jaani kalmistule ja 1896. aastal püstitati endise õpilase Meineri kavandi järgi valminud hauasammas tema kalmule. Hauasamba avamiseks komponeeris tema poeg Artur Kapp ühe oma esimestest lauludest.

Joosep Kapi perekond

Tema abikaasaks oli Minna Kapp (03. november 1841 – 30. november 1901), kes pärines kaupmees Martensi perekonnast. Neil oli 15 last, kellest suureks kasvasid Valter Kapp (11. jaanuar 1865 – 23. aprill 1919), kellest sai advokaat, Else (1871 - ?) ja Margot (sünd. Kapp), Pärli (21. aprill 1882 – 1851), Linda (1888–1954), Artur Kapp (28. veebruar 1878 – 14. jaanuar 1952), kellest sai helilooja, Aleksander Kapp (06. juuli 1874 – 09. september 1940), kellest sai vaimulik ja Hans Kapp (19. juuni 1870 – 19. aprill 1938), kes jätkas isa tööd kihelkonnakooli juhatajana.

Allikad: 

• Joosep Kapp // Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Joosep_Kapp , 23. mai 2023. Suure-Jaani kooli ajalugu https://www.sjg.edu.ee/index.php/ajalugu/ (vaadatud 23. mai 2023)
• Valgemäe, P. 1966. Gertrud Kapp IN MEMORIAM // Vaba Eestlane (1966) 09. juuli, lk 7. URL täistekstile:  https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1966/07/09/7 (vaadatud 23. mai 2023).
• Kuningas, O. Kust kõik alguse sai // Sakala (1994) 31. märts.
• Eesti ajalugu elulugudes / Koost. Vahtre, S. - Tallinn : Olion, 1997. - Lk 74-75
• Tõnson, H. Eesti heliloojaid: Villem Kapp. - Tallinn : Eesti Raamat, 1967. - Lk 5-25
• Prinits, O. Eestikeelse geomeetriaõpetuse rajajad Joosep Kapp ja Jakob Tülk // Akadeemia (1997) nr 1, lk 3-33

Juurde saab uurida Suure-Jaani raamatukogust ja Kappide majamuuseumist. Lisaks võib ka külastada algselt nende mälestuseks korraldatud Suure-Jaani muusikafestivali, mille algusaastatel kuulis ainult Kappide muusikat, kuid nüüdseks on lisandunud teisigi autoreid.

Koostaja Ingel Vossmann-Treial

Douglas Murray. SÕDA LÄÄNE VASTU

Postimees Kirjastus, 2022
255 lk

Raamatu autor, Douglas Kear Murray on Briti konservatiivne poliitikakommentaator, publitsist ja mitme ajakirjandusväljaande kolumnist. Kirjanik on tuntust kogunud oma artiklite ja raamatutega, kus kritiseerib islamiäärmuslust, immigratsioonipoliitikat ja sõnavabaduse piiramist. Selles raamatus tõstatab Murray teravalt üles küsimuse, mis toimub Lääne traditsiooni ja kultuuriga, mida on aastasadu kõrgelt hinnatud ja mille üle uhkust tuntud. Mida peaks Lääs ette võtma süütundega rassismi teemal? Kas ikka peaks nii kergekäeliselt kõrvale heitma Euroopa tuntumate filosoofide maailmavaated? Kuidas lunastada patte nii, et ilmsüütud jääksid karistamata ning vääritud premeerimata? Kas on õige hävitada seni tunnustatud kunstnike, muusikute ja kirjanike töid, selle pärast, et neis kirjeldatakse või kujutatakse midagi, mis tänapäeval enam ei ole sobilik?

Murray kirjeldab viimase kümne aasta jooksul aset leidnud sündmusi, mis panevad lugeja kaasa mõtlema ja tõsiselt kahtlema selles, kuhu lõpuks tõmmata piir, et peatada hoo sisse saanud liblikaefekt. Ei saa eitada, et Lääs on teinud ajaloo vältel palju vigu. Ajalooline kriitika ja ümbermõtestamine pole ju iseenesest halb kuid ometi ei tohiks kõigi nähtavate probleemidega võitlemisel niivõrd hoogu sattuda, et esialgne mõte selle varju jääb. Eriti kui võitlust peavad ebaausad inimesed äärmuslike loosungite all.

Esimene asi on kindlaks teha, kas ülekohut üldse tehti. Ja kui tehti, siis mil määral. Järgnevalt on vaja välja uurida, kellele konkreetselt liiga tehti ja kes konkreetselt tegi. Kui on vaja andeks paluda või andeks anda, siis kes peaks seda paluma ja kes peaks andestama? Kui on vaja midagi kompenseerida või tagastada, siis kust see peaks tulemas ja kellele minema?

Need on vaid mõned neist küsimustest, mis käivad kaasas vaidlusega Lääne ajaloo üle… (Katkend lk. 118)

Head kaasamõtlemist!

Raamatut luges: Jane Haavel
Raamatuga saab tutvuda: teabekirjanduse saalis (4. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2133004

24. aprill - Jaan Rannap (snd Reinbach)

Jaan Rannap
Eesti haridustegelane
Kuni 1936. aastani Jaan Reinbach 
24. aprill 1888 Kamsi k, Tuhalaane v – 22. märts 1955 Viljandi rajoon

Sündis 24. aprill 1888 Viljandimaal Tuhalaane vallas Kamsi külas tõllasepp Reinbachi pere noorema pojana.

Haridustee

Alustas õpinguid 8-aastasena isa kõrval ja jätkas järgmisest sügisest õpinguid Tuhalaane valla Taru koolis. Venna õpingute järel asus õppima Tarvastu kihelkonnakoolis, kust hiljem siirdus Kärstna ministeeriumikooli.

1904. aastal astus Jaan Tartu Õpetajate Seminari, mille lõpetas 1908. aastal.

Töökäik

Peale kooli lõpetamist 1908. aastal sai kohe asetäitjaõpetaja koha Helme ja hiljem ka Suure-Jaani kihelkonnakoolis õpetajate Hans Kapi ja Peeter Pratka kõrvale. I maailmasõja puhkedes läks sõjaväkke ning tegutses seal peamiselt kirjutajana kuni 1917. aastani.

1917. aasta sügisest valiti Halliste kihelkonnakooli juhatajaks. Selles ametis töötas Jaan Rannap 1948. aastani. Asutas koolimuuseumi, mille jaoks kogus materjale ise ja ka õpilaste abiga.

Jaan Reinbach organiseeris kooli 50. aastapäeva tähistamise ja sel puhul osteti koolile korjanduste ja muude tegevuste tulu eest pianiino. 1929. aastal rajati kooli ümber denropark, mille algmaterjali andis Õisu metskond. 1933. aastal rajas Jaan Reinbach kooli lähedal asuvale kalmistule tammeallee. Koos vilistlastega korraldas kooli raamatukogule laiaulatuslikku kogude täiendamist.

1935. aastal võttis Jaan Reinbach nimede eestistamise ajal omale nimeks Rannap.

1938. aastal leidis Halliste kool märkimist, kui eeskujulik kool. Samal aastal osteti koolile pidudel teenitud tulu eest mandoliinikomplekt ja esineti orkestriga kooli üritustel ja rahvamajas. Kooli juurde rajati meteoroloogiliste vaatluste väljak koos kõigi vajalike mõõteriistadega.

Halliste kooli mandoliiniorkester on olnud J. Rannapi juhtimisel Pärnumaa koolide parimaks muusikakollektiiviks.

1953. aastal esines J. Rannap ettekandega Pärnu oblasti õpetajate kongressil, selgitades oma tööd kooliaias. 1959.-1962. aastatel oli Halliste kool Moskva põllumajandusnäitustel esineja.

Pere

1923. aastal abiellus Jaan Halliste kooli õpetaja Linda Hermanniga.

1924. aastal sündis perre tütar Hilja, 1927. aastal sündis perre poeg Heino, kellest sai tunnustatud muusikapedagoog, ning 1931. aastal poeg Jaan, kellest sirgus kirjanik. Pere noorim tütar Linda sündis 1933. aastal ja temast sai kergejõustiklane ja treener.

Jaan Rannapi deviis oli „Rahvas kooliga ja kool rahvaga!“. Ta oli ise õppinud viiulit nii kodus kui seminaris ja tema mitmest viiulist üks oli tõllassepast isa tehtud.

Jaan Rannap suri 22. märtsil 1955. aastal ja on maetud Halliste kalmistule

Ta taotles:

• kooli ja kodu ühtsust
• teadmiste levitamist ringis õpetaja-õpilane-lapsevanem-õpilane
• majanduselu sõltuvuse teadvustamist haridusest

Rajas:

• Botaanilise pargi
• Iluaiad
• Puu- ja juurvilja näidisaia
• Spordiväljakud
• Meteoroloogilise vaatlusväljaku

Organiseeris:

• Koolikoori
• Kooliorkestri
• Suurlavastusi
• Rahvapärimuste kogumisi
• Koolimuuseumi
• Koolikooperatiivi
• Õpilasorganisatsioonid

Levitas kõnekoosolekutel teadmisi:

• Kodusest kasvatusest
• Looduse ja perekonna vahekorras
• Eesti omariiklusest ja demokraatiast
• C.R. Jakobsonist ja tema tähtsusest rahvuslasena
• Religiooni osast inimkonna elus
• Raamatust ja ta osatähtsusest kultuuris
• Hõimurahvaste sidemetest
• Vaimse elu ja majanduselu sõltuvusest teineteisest
• Arengu sõltuvusest tööst

Halliste Noorsoo Ühingu juhatus
Foto Halliste leerimaja / Facebook Alistekund

Istuvad vasakult: August Kuusik (7.07.1897 - 27.02.1986), Jaan Rannap (Reinbach) 24.04.1888 - 22.03.1955), Hendrik Luukas (25.12.1862 - 21.04.1931), Märt Nurk (9.01.1896 - 28.11.1939)

Seisavad vasakult: Hans Villemi (Villemson) (6.12.1894 - 25.08.1942), Johann Lainas (25.01.1898 - 4.05.1957)

Allikad:

1. Õpetajad kooli-, kultuuri- ja ühiskonnategelastena 1990 lk 23-30
2. Kodukotus nr 12 lk 98
3. Sakala 23. aprill 1988 
4. Jaan Rannap (õpetaja) https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Rannap_(%C3%B5petaja)
5.  Webzone.ee/halliste/kool.htm (11. mai 2023 kontrollitud)
6. Linda Rannap https://www.esbl.ee/biograafia/Linda_Rannap

Koostaja Ingel Vossmann-Treial

Koduloolised tähtpäevad aprillis 2023

 
Kodulooliste isikute põhjalikuma biograafiaga tutvumiseks klikake isiku nimele!

1. aprill 

• Viljandi Rahvaülikoolide Seltsi raamatukoguhoidja-asjaaja Bertha Emilie Ott 130 (1.04.1893-12.07.1925)

3. aprill 

• Põllumajandusteadlane, loodusõpetaja Peeter Kõpp 135 (03.04.1888-20.08.1960)
• Näitleja Kata-Riina Luide 50 (03.04.1973)

5. aprill

• Talupidaja, kunstnik ja Viljandi Esimese Lugemisringi aktiivne liige Peeter Akerberg-Põldmaa 140 (5.04.1983-22.08.1966)
• Sõjaväelane Otto Oidermann 130 (5.04.1893-13.07.1929)

8. aprill 

• Sõjaväelane ja piirivalveohvitser (major) August Leisk 130 (8.04.1893-27-06-1972)

20. aprill 

• Poliitik Peep Aru 70 (20.04.1953)

22. aprill

• Füüsik Ants Koppel 115 (22.04.1908-10.05.1969)

24. aprill

• Õpetaja Jaan Rannap 135 (kuni 1936. aastani Jaan Reinbach; 24.04.1888-22.03.1955)  

30. aprill

• Kooliõpetaja ja Mõisaküla muuseumi edendaja Alma Ilison 100 (30.04.1923-30.12.2015)

Meik Wiking. MINU HYGGE-KODU: KUIDAS MUUTA KODU ÕNNE ALLIKAKS

Tänapäev, 2022
271 lk 

Taani õnneuuringute instituudi tegevjuht Meik Wiking on kirjutanud ka varem hygge- ja lykke-raamatuid. Mis peitub nende salapäraste skandinaavia sõnade taga? Lühidalt kokku võttes tähendab see mõnusa atmosfääri loomise kunsti. 

„Minu hygge-kodu“  on kirjutatud humoorikalt, sisaldab kõnekaid graafikuid, jooniseid ja kauneid pilte. Lihtne on paralleele tõmmata Eestiga, sest Taani ja Eesti asuvad peaaegu samadel laiuskraadidel ning päevavalgus (ja selle puudumine) on üks hygge oluline osa. Seda raamatut lugedes võiks unustada Taani heaoluühiskonna ja meie riigi vahelised käärid, sest heaolu Meik Wikingi mõistes ei tule asjade rohkusest ega rahalisest rikkusest. Raamatus pole juttu vaid kodu sisustamisest, ka tööd ja vaba aega on võimalik sättida hygge reeglite järgi. Ühes peatükis on mainitud väga positiivses võtmes ka Eestit, aga jäägu see lugejate avastada.  

Soovitan raamatut kõigile, kel on kavas oma kodu, tööelu või sõpruskonda pisut ümber sättida. Mõtteid ja julgustust leiab tublisti. 

Lugedes hakkas mind aga painama üks küsimus. Mis võiks olla see eestikeelne sõna, mis vastaks Taani hygge’le, Norra lykke’le või Soome sisu’le? Viimane aeg oleks see sõna üles leida ja kasutusele võtta. Ning siis sellest raamat kirjutada.  

Raamatut luges: Marju Roosileht
Raamatuga saab tutvuda: teabekirjanduse saalis (4. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2039085