30. detsember - Hans Pöögelmann

Foto allikas: FOTIS.
URL: http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=844333&_xr=5fbf9b6e7bd69

Hans Pöögelmann

Pseud. Hans Rooskaja, Aidu Ats, Hans Halesüda
Vene keeles Ханс Густавович Пегельман
30.12.1875 Puiste t, Aidu v, Viljandimaa – 27.01.1938 NSV Liit (hukatud)
Luuletaja, tõlkija, publitsist ning Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu partei- ja haridustegelane ja ajakirjanik

 

Õppis aastail 1883-1885 Tuhalaane kirikukoolis. Ta lõpetas 1888. aastal Paistu kihelkonnakooli ja 1892. aastal Eesti Aleksandrikooli, kus õpetaja oli ka Jakob Tamm.

Aastatel 1892–1896 töötas ta Vitsjärvel õpetajana, seejärel postiametnik Viljandis ning lühikest aega Venemaal Doni-äärses Rostovis, kust 1899 lahkus ning alustas ajakirjanduslikku tööd Tartus  „Postimehe“ toimetuses. 1901. aastal siirdus koduõpetajaks Samaarasse ja seejärel asus tööle Konstantin Pätsi asutatud „Teataja“ toimetuses Tallinnas (kuni 1903).

Õppis aastatel 1902–1905 Leipzigi kaubandusülikoolis, kus tutvus põhjalikult marksismiga. Astus 1905 Venemaa Sotsiaaldemokraatlikkusse Töölisparteisse (VSDTP) ja osales sama aasta sügisel Tallinnas revolutsioonilises liikumises, seejärel varjas end ja viibis mõne aja välismaal maapaos.

1906. aasta veebruaris siirdus Venemaale, töötas lühemat aega Nižni-Novgorodis kaubanduskursustel lektorina ja tuli tagasi Tallinna, kus sai töökoha ajalehtede „Sõnumed“ ja „Hommik“ toimetuses.

Aprillis 1907. aastal osales VSDTP Eesti organisatsioonide Terijoki konverentsil Soomes, kus valiti konverentsi juhatajaks. Sama aasta septembris  siirdus maapakku, elas Helsingis, Londonis ja Pariisis, kus kuulas mõningaid loenguid Sorbonne`i ülikoolis. Naasis oktoobris 1908 Eestisse, arreteeriti aprillis 1909. aastal Tallinnas ja saadeti neljaks aastaks Siberisse Tomski kubermangu Narõmi asumisele.

1911. aastal põgenes sealt Ameerika Ühendriikidesse New Yorki. Seal töötas ta ajalehe „Uus Ilm“ toimetajana aastani 1917. Abiellus 28. mail 1913 seal Julia Link'iga.

1917. aastal pärast veebruarirevolutsiooni pöördus tagasi Eestisse, kus alates juunikuust töötas taas Tallinnas, esialgu „Kiire“, siis „Töölise“ toimetuses ja „Maatamehe“ toimetajana. 1917. aasta augustis valiti Pöögelmann Maatameeste Keskbüroo liikmeks. Pöögelmann oli 1917. aastal Tallinna linnavolikogu ja Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liige.

1918. aasta novembrist pärast Eesti Vabadussõja algust ja Narva vallutamist Punaarmee poolt ning Eesti Töörahva Kommuuni väljakuulutamist oli Hans Pöögelmann Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu Rahvamajanduse Valitsuse juht ning toimis 1918. aastast Nõukogude Vene Eesti kommunistliku partei ühe juhtiva jõuna ja majandustegelasena. Pöögelmann juhtis maade natsionaliseerimist.

Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei aktivist Ella Pöögelmann-Karu [pojaga] ja Hans Pöögelmanni abikaasa Julia tütrega.
Allikas: FOTIS. URL: http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=592915&_xr=5fbf9e3a1802f

Aastatel 1918–1919, kui Eesti oli okupeeritud Saksa keisririigi vägede poolt, oli Pöögelmann 1918. aasta veebruarist kuni 1919. aastani Nõukogude Venemaal Vene SFNV Rahvusasjade Rahvakomissariaadis Eesti osakonna juhataja/Eesti asjade komissar; ÜK(b)P Keskkomitee okupeeritud oblastite keskbüroo liige; Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee liige 1920. aastast.

Tegutses aastatel 1923–1938 NSV Liidus: töötas Põhja Oblasti Kommuunide Liidu Loodeoblasti Kaubanduspalatis, ekspordi-impordiosakonna juhatajana ja Kaubanduspalati juhataja asetäitjana ning ajakirja „Torgovo-Promõšlennõi Kurjer“ toimetajana.

1925. aastast oli Pöögelmann J. Marchlewski nimelise Lääne Vähemusrahvuste Kommunistliku Ülikooli Leningradi osakonna eesti sektoris Eestimaa Kommunistliku Partei ja Eesti töölisliikumise ajaloo õppejõud, hiljem professorina Herzeni-nimelise Leningradi Pedagoogilise Instituudis õppejõud.

Ta toimetas aastatel 1923–1927 ajakirja „Oras“ ja 1924–1936 ajalehte „Kommunismi Teel“ ning osales Eestimaa Kommunistliku Partei juhtimises, olles EKP Keskkomitee liige.

1937. aasta lõpul Hans Pöögelmann arreteeriti ja lasti maha 27. jaanuaril 1938 stalinistliku rahvusdemokraatia-vastase terroriaktsiooni ohvrina.

 

Looming

Pöögelmann tegi esimesi luulekatseid juba kooliõpilasena, järgides kaasaegse eesti realistliku luule üldsuunda, eeskuju pakkus eriti J. Tamme looming. Tema luuletusi ilmus ajalehtedes ja albumis „Kiired“ I ja II. Marksistliku maailmavaate omaksvõtmine 1905. aasta revolutsiooni eel mõjustas põhjalikult tema luuleloomingut.  Klassivõitluse teemad ilmusid Pöögelmanni luulesse, ta kirjutas konkreetsetele reageerivaid luuletusi ja kasutas ka teiste rahvaste luulest pärinevaid motiive (H. Heine, I. Krõlov, A. Schlosser). Nõukogude Liidus kirjutatud luule o tendentslik ja valdaval kohal on selles iseseisva Eesti olude halvustamine, näiteks reageerimine 1919. aasta Saaremaa vastuhakule.

Hans Pöögelmann  on tõlkinud eesti keelde rahvusvaheliselt tuntud revolutsioonilised laulud „Internatsionaal“, „Marseljees“, „Varšavjanka“ jt. Ta on tõlkinud eesti keelede mõned ilukirjanduslikud teosed. R. L. Stevensoni „Musta noole“ (Tartu, 1900), U. Sinclairi „Rahavahetajad“ (Viljandi, 1912) ja Th. Korffi ajaloolise romaani „Surma! Ehk kohus Tallinna magistraadis“ (1904) jm.

Ulatuslik on Pöögelmanni publitsistlik looming, milles nähtub kaks põhisuunda. Ta on marksistlikust aspektist käsitlenud majandusteaduse küsimusi raamatus „Majandusteaduse õpetus“ I ja II (Peterburi 1907-1908) ja klassivõitluse ajalugu ning revolutsioonisündmusi Eestis.

Kirjanduskriitikuna on Pöögelmann marksistliku analüüsiga jõudnud vulgaarsete käsitlusteni artiklikogus „Kirjanduslikult rindelt“ (Leningrad, 1933). Tema publitsistlikust loomingust on koostatud „Valitud teosed“ I-V (1974-1982. Koost. E. Plotnik).

Luulekogud

• Jämedad jooned (varjunimi H. Rooskaja. 1910)
• Kewadetuuled. (1926)
• Neile, kes "langesid võitluses vendade eest" (1936)
• Luuletused (1957)
• Üleshüüe (1988)
• poeem "Karu Andres" (lõpetamata, 1938)

 

 Allikad:

• Eesti kirjanike leksikon. Eesti Raamat, 2000. Lk. 432-433
• Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Hans_P%C3%B6%C3%B6gelmann
• Geni.com