teisipäev, 29. detsember 2020

29. detsember - Eedo Jõesaar 85

Eedo Jõesaar

29.12.1935 Nõmme linn – 7.08.2020 Viljandi
A-ni 1936 Mihkelson
Õpetaja, ajaloolane, kodu-uurija, bibliofiil

Eedo sündis 29. detsembril 1935 Nõmme linnas. Isa Jüri (1891-1973) oli ehitustööline, ema Zinaida (1899-1979) kangur. Kui Eedo oli umbes kolme ja poole aastane, kolis perekond Saaremaale Õeste külla, kus elasid ema sugulased. Seal ei elanud nad kaua, sest maja põles maani maha ja nii kolis perekond 1940. aasta kevadel Viljandimaale Matapera külla. Isa oli uusmaasaja ja perekond elas Gensi talus. 

Kooliteed alustas Eedo 1942. aastal Kutsari algkoolis. Peale viienda klassi lõpetamist käis Eedo mõne kuu Viljandi 2. Keskkoolis. Siis aga tuli minna tagasi maale, sest elu oli linnas liiga kallis. Kuuenda klassi lõpetas ta Raudna Mittetäielikus Keskkoolis, mis 1951. aastast sai nimeks Raudna 7-klassiline kool. 1951-1955 õppis Viljandi Pedagoogilises koolis.

Tööelu

Kooli lõpetamise järel suunati ta Järtsaare 7-klassilisse kooli (algul oli kooli nimetus Järtsaare Mittetäielik Keskkool), mis asus vanas Soosaare mõisamajas. Kooli direktorina töötas seal aastail 1945-1957 hiljem luuletajana tuntud Leili Andre. 1963. aastal Leili ja Eedo abiellusid ja asusid tööle Rakvere 1. keskkooli. Seal ei õnnestunud aga korterit saada ning Eedo tuli aasta pärast Rakverest ära, esialgu mõneks kuuks Mataperesse. Seejärel sai temast neljaks aastaks Väätsa 8-klassilise kooli ajaloo õpetaja. Koolis töötas koos Leili Andrega. Väätsalt tuli Eedo Jõesaar ära väikese palga pärast, Leili jäi sinna tööle aastani 1973.

1963. aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli ajalugu kaugõppe osakonda.  Kuigi tema pedagoogilise kooli  keskmine hinne oli madal - 3,3, sai ta tänu hästi sooritatud sisseastumiseksamitele sisse. 1969. aastal lõpetas Eedo Tartu Riikliku Ülikooli cum laude ja sai ajaloolase, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja kutse. 

On töötanud ajalooõpetajana Rakvere 1. keskkoolis ja Viljandi 1. keskkoolis. On olnud kasvataja Viljandi kultuurikoolis Puiatu eriinternaatkoolis, Viljandis alaealiste töökoloonias. Järgnes töö kirjandusõpetajana Viljandi Kultuuriakadeemias. Oluline lõik Eedo Jõesaare tegevuses on ka diplomitööde juhendamine Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse, infoteaduse ja dokumendihalduse osakonnas aastail 1994-2001.

Bibliofiil ja kodu-uurija

On olnud Eesti Kodu-uurimise Seltsi liige ja rajanud bibliofiilse kogu.

Bibliofiil sai temast 1972. aastal, kui Arvo Lillemaa näitas talle 1943. aastal Riias ilmunud Gruehn Werneri raamatut „Keiser, võlur ja juudid“ ning ütles, et see raamat on väga haruldane. Siis õnnestus tal hankida veel Nobeli laureaatide sari, Põhjamaade romaani sari jt. Samuti kogus ta eesti ajalehtede esimesi numbreid jne. Kõige vanem raamat, mis tal hankida õnnestus, oli 1497. aastal ilmunud ladinakeelne vaimuliku sisuga inkunaabel. Eedo oli usin bibliofiilide kokkusaamiste külastaja. Algul olid need kultuurimajas, siis Koidu seltsimajas. 

Omal ajal oli ta ka Viljandi raamatuklubi asesimees. Toimusid klubiõhtud, kus esinesid kirjanikud Aadu Hint, Jaan Kross jpt.

Eedo aitas kaasa ka mitme trükise sünnile: „Raamatulooline Põltsamaa“, mis ilmus 2005. aasta Viljandi Muuseumi aastaraamatus ja „Eesti raamatusarjad 19. sajandil“ 1995. aastal. Siis avaldas ta koos abikaasaga aastail 1987-1994 tellimise peale mahuka Alliku sovhoosi ajaloo. Seda oli kokku 13 köidet koos paljude Rene Viljati fotodega, aga see trükis ei ilmunud. Veel kirjutas ta Viljandi kutsekooli ajalugu, mis jäi pooleli.

Pensionieas luges Eedo palju. Ta püüdis loetud raamatutest viimast võtta, sest autor kirjutab raamatust ju ainult poole, teise poole kirjutab lugeja. Kui ta varem armastas haruldasi raamatuid, siis nüüd otsis ta neist haruldasi ja huvitavaid mõtteid ning mõtles ise juurde.

Pikk Eedu

Paljud viljandlased tundsid seda meest Pika Eedu nime all. Ta oli omamoodi Viljandi maskott, nagu seda kunagi oli Villi Andi (Friedrich Kuhlbars). Eedo Jõesaare pikkuse kohta liikus palju legende. Ise teadis öelda, et parimail päevil oli ta pikkus 205 cm, see on üks sentimeetrit rohkem kui Peeter I, kes oli olnud 204 cm pikk. Ja kui Peeter I kinganumber oli 37, siis Eedol 46.

Isiklikku

Olnud abielus Monika-Aino Jõesaare (sündinud Tõlts, Marie Haava tütretütar) ja Leili Andrega (luuletaja).

 

Allikad:

 

on
Sildid: , , , , , , ,

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)