kolmapäev, 16. detsember 2020

Philip Norman. WILD THING: JIMI HENDRIXI ELULUGU

Koolibri, 2020
392 lk.

Sel sügisel ilmunud ja ka eesti keelde tõlgitud elulooraamat kitarrigeenius Jimi Hendrixi elust on kirja pannud Philip Norman, kes on omale juba nime teinud paljude teiste kuulsate muusikute elulugude uurimisega.

Olles ise raamatu lugejana selle põlvkonna esindaja, kes varalahkunud muusikust üldse midagi teada sai alles siis, kui mees siit ilmast lahkunud oli, ei tähenda see seda, et tema elu ja loomingu vastu põhjalikumat huvi tunda ei võiks. Seda raamatut lugedes see võimalus tekkiski.

Mida siis raamatust teada sain? Seda, et Jimi sündis väga vaesesse ja keeruliste suhetega perre. Ta oli vasakukäeline ning püüdis seda „viga“ karmi isa eest pidevalt varjata. Muusika paelus teda juba väikese poisina, ta kuulis oma peas imelikke helisid, kuid ei osanud siis end kuidagi musikaalselt väljendada. Piirid olid puht pragmaatilist laadi – puudus raha ning vanemate toetus mingitki muusikainstrumenti soetada. Lisaks üritas tema agar vanaema lapse „haigust“ beebiõliga ravida, kuid nagu teada, siis tulutult. Muusikaalast haridust ei õnnestunud noorel mehel kahjuks kunagi saada, kuid see ei võtnud temalt ära indu kitarrimäng lõpuks iseseisvalt selgeks õppida. Lisaks oli ta väga andeks joonistaja, nii et kes teab kes oleks temast saanud, kui elukäigud oleksid läinud hoopis teist rada.

Aastalõpuintervjuus Melody Makeriga, mille lugejad olid ta just hääletanud „Maailma Parimaks Popmuusikuks“, tunnistab Jimi, et tunneb end füüsiliselt kui ka loominguliselt kurnatuna. „Mulle meeldiks teha pool aastat pausi ja minna muusikakooli,“ ütles ta. „Ma olen väsinud sellest, et püüan asju kirjutada ega oska seda teha.“

Katkend raamatust lk 173

Selle raamatu puhul on tegemist ka võrdlemisi haarava kroonikaga 60-ndate aastate hoogsast muusikaelust, mis kirjeldab üsnagi üksikasjalikult tolleaegsete tuntud muusikute tegemistest, omavahelistest suhetest ja ka poliitilisest taustast Ameerikas. Olid ju just 60-ndad see aeg, kui algas noorte seas hipiliikumine. 1969 aasta suve lõpus leidis aset Woodstocki muusikafestival, mida peetakse siiani läbi ajaloo rahvarohkeimaks festivaliks (ligi 500 000 osalejat). Raamatu autor peatub ka sellel sündmusel pikemalt ning kirjeldab sealset sündmuste jada ning korralduslikku poolt selle suure festivali läbiviimisel.

Vaieldamatult ühe maailma parima kitarrivirtuoosi ootamatu ja palju kuulujutte tekitanud surm annab ülevaate olulisematest sõelale jäänud versioonidest, kuid ükski nendest ei ole tegelikult lõplikku kinnitust saanud. Läbi ajaloo on igasuguste kuulsuste ootamatult traagilised lood või suisa surm andnud ainest raamatute, dokfilmide ja mängufilmide tegemiseks.

Raamatu lugemisele lisaks, kuula you tube`st Jimi Hendrixi muusikapalasid „Hey Joe“ ja „Purple Haze“ nin vaata dokfilmi „Voodoo Child“.

Raamatut luges: Jane Haavel
Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram:  https://www.lugeja.ee/record/1964824

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar