Rain Siemer on
kirjutanud raamatu oma võitlusest kasvajaga. Tema haigus andis endast
kõigepealt märku kõrvetistega. Kui olukord läks aina hullemaks, otsustas mees
lõpuks arsti poole pöörduda. Talle tehti uuringuid, ta käis korduvalt sondi
neelamas ja kogu selle aja jooksul halvenes tervis veelgi. Pärast kasvaja
diagnoosi saamist oli vaja hakata võitlema oma uue vastasega.
Autori kirjeldused haiguse tekkimisest, keemiaravist ja selle kõrvalmõjudest on ausad ja ilustamata. Siiski säilitab ta positiivse mõtlemise ning tal on usk ravi tulemustesse ja terveks saamisesse. Positiivsusel ja headel soovidel on tugev jõud kõigi inimeste elus.
Mulle meeldis autori kirjeldus kahest kaasteelisest - optimistist ja pessimistist, kellega ta oli sattunud keemiaravi alguses ühte palatisse. Neil oli täiesti erinev suhtumine haigusesse ja erinevad mõtted tuleviku osas. See oli selge vihje, et tuleb valida enda jaoks sobiv suund - kas anda alla või võidelda elu eest.
Raamatu teeb haaravaks see, et oma mõtted ja tunded on kirja pannud ka autori lähedased: kuidas nad tulid toime sellise uudisega, kuidas olukorraga leppisid ning oma lähedast toetasid. Raamatut "Elus" oli emotsionaalselt raske lugeda. Samas oli raamatu lugemist raske ka pooleli jätta, kuna see oli kaasahaaravalt kirjutatud.
Raamatut luges: Laura Randoja
Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1884157
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar