VLRK 110: Uljas, kuid konarlik algus Viljandi Esimese Lugemisringina

Raamatukogu maskott Pipa hoone ees, kus raamatukogu 110 aastat tagasi tegutses
Foto originaal: Viljandi, A. Tõllasepa maja (Tartu 9), u 1915, foto J. Riet. Allikas: ajapaik.ee

Viljandi Linnaraamatukogu tähistab 2. veebruaril oma 110 aastapäeva

Tegelikult koondusid lugemishuvilised karskusselts „Vabaduse“ juurde juba palju varem. Selleks oli soodsa pinnase loonud jõudsalt arenenud majandus, mis omakorda aitas edendada sajataguse Viljandi haridus- ja kultuurielu. 

Esimese Viljandi Lugemisringi pitsat

Inimesed osalesid aktiivselt erinevate seltside tegevustes ning jõudsalt kasvav eestikeelsete raamatute hulk andis tõuke raamatukaupluste rajamiseks. 20. sajandi algul tegutses Viljandis juba kaheksa raamatukauplust. Kaupluste juurde asutatud maksuliste laenuraamatukogude kaudu oli soovijatel võimalus raamatuid laenata. Seoses kasvava raamatuturuga suurenes ka lugemishuviliste arv, kellel oli end ilmuva kirjandusega raske kursis hoida ja kellel raamatu ostmine käis üle jõu.

Viljandi Esimese Lugemisringi loomine

Viljandi Teataja 17. mai 1910

Viljandi karskusseltsi „Vabadus“ kirjandushuvilised liikmed koostasid ühe Riia lugemisringi eeskujul põhikirja, millele kirjutasid alla Viljandi raudteejaama ülem Aleksis Parnitsky, raamatukaupluse ja trükikoja omanik Ado Tõllasepp ja raudteeametnik Heinrich Tats. Liivimaa tsiviilkuberner Nikolai Zvegintsov allkirjastas lugemisringi põhikirja 14. aprillil 1910. Ringi nimeks sai Viljandi Esimene Lugemisring (edaspidi VEL), teisi taolisi sellel hetkel linnas polnud.

Teade selle kohta avaldati 7. mail 1910 Liivimaa kubermangu ametlikus häälekandjas Лифляндские губернские ведомости. 

Лифляндские губернские ведомости 

23. augusti 1910 "Viljandi Teataja" teavitas, et raamatute väljaandmisega tehakse algust 25. augustil karskusseltsi "Vabadus "ruumides Posti tänav 6. 

Viljandi Teataja 23. aug. 1910

Posti tänav 6

Huviliste seltsist laenutavaks raamatukoguks saadi alles 1911. aastal

Päriselt tuli laenutustegevus seisata kuna raamatud olid arvele võtmata ja nõuetekohaselt korrastamata. Lugemisringi esimehe abi Eduard Schönberg kutsus raamatukogu korrastamisele abiks "Viljandi Teataja" toimetusse tööle asunud Aleksander Sibula. Rahanappusele vaatamata telliti Tartust laenaja- ning raamatukaardid, mis olid Sibula arvates ebapraktiliselt suured ega vastanud tunnustatud rahvusvahelistele normidele. Vaatamata takistustele saadi vajalike töödega valmis 1911. aasta veebruari alguseks. 

Aleksander Sibula kirjast Hillar Kattaile: 

„Seega sai kogust raamatuist raamatukogu ja nii tuleks minu arvates tema töö alguseks lugeda 2. veebr. 1911” (28. jaanuar 1968. Kirja originaal Viljandi Linnaraamatukogus). 

2. veebruari 1911 peabki praegune Viljandi Linnaraamatukogu oma sünnipäevaks. Raamatukogu asus esialgu karskusseltsi "Vabadus" uutes ruumides Tartu tänav 9.

Raamatukogu liikmeks võis astuda iga täiskasvanud kirjandushuviline, kes tasus kehtestatud liikmemaksu. Liikmemaks oli 1 rubla aastas.  Asutamisel registreerus liikmeid umbes 35 (varem oli liikmeks astunud umbes 15 kirjandushuvilist), siis 14. augustil 1911 oli liikmeid juba 66.

Raamatuid anti välja teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval kella 16-17, ringi liikmeile tasuta ja mitteliikmeile väikese tasu eest. 

Lugemisringi laenutustegevuse käimasaamisel esines takistusi

Tegutseti teadmises, et kuberneri loast ringi asutamiseks piisab, kuid siiski tuli raamatute väljaandmine katkestada. 14. juuli 1911 "Viljandi Teataja" informeerib: 

„Lugemisringi raamatukapi kinnipanemise kohta teatame siinkohal, et Liivimaa kuberner raamatute väljaandmise kapist senini ära keelas, kuni temalt selleks veel iseäralist luba ei ole palutud ja raamatukoguhoidja temale kinnitamiseks ette pandud”  

Samas palutakse tagasitoomata ringi raamatud „Viljandi Teataja” toimetusse ära anda. Lugemisringi eestseisus hakkas probleemiga tegelema ning augustis saadigi kubernerilt vastav luba.

Vaatamata tagasilöökidele tõdeti 14. augustil 1911. aastal peetud lugemisringi koosolekul, et „lugemisring oma esimesel eluaastal kaunis heade tagajärgedega töötanud oli“. Raamatuid oli juba üle 300 teose. Valiti uus juhtkond terves koosseisus. Esimeheks said Ed. Schönberg, abiks A. Ressaar, kirjatoimetajaks A. Pihlap jne. Raamatukoguhoidjaks valiti A. Sibul, abiks A. Juss ja neiu D. Koovit. Raamatukogu eest vastutavaks jäeti H. Tats.

Plaan oli raamatukogu uuesti avada septembris, kuid vastutavate isikute vahetuse tõttu see viibis.

„Viljandi Esimese Lugemisringi protokolliraamat 14.08.1911 – 29.10.1922“ talletab järgmist:

Et Liivi kuberneri käest A 789 all luba raamatukogu uueks avamiseks tagasi on tulnud ning vastutavaks isikuks Heinrich Tats seda kohustust enese peale ei võta ja uueks vastutavaks isikuks Kõiva on valitud, mille üle ka kubernerile teada on antud, sellepärast eestseisus ühelhäälel otsustas raamatukogu mitte enne avada kui uus kinnitus tagasi tuleb. (lk 4.1)

Et kuberneri käest uus luba raamatukogu asjus Kõiva nime pääle tagasi on jõudnud, sellepärast otsustati raamatukogu teisipäeval, 11. oktoobril, s.a. avada. Niisama hakatakse ka nimetud päevast raamatuid lugemiseks välja andma nimelt teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval kell 8-9 ja pühapäeval kell 4-5. (lk 5.1)

Seda ära nähes, et raamatukogu kapil ainult üks ainus võti on ja see raamatute väljaandmiseks suurt takistust teeb, sellepärast otsustati raamatukapi tarvis veel kaks võtit teha, nõnda sama otsustati laupäeval mitte enam raamatuid kogust välja anda, sellekohane märkus tuleb raamatutes olevatele sedelikestele ära tähendada.

Tähendus võtmete muretsemiseks jääb neiu Dagmar Kooviti hooleks. (lk 6.1-7)

Pärast pikemat vaheaega taasavati raamatukogu 1911. aasta oktoobris. Vahepeal oli raamatukogu täienenud 40 uue raamatuga.

Lugemisring tegeles aktiivselt koolitaja ja ürituste korraldajana

Juba enne korrastatud raamatute kogu sisseseadmist ja regulaarse laenutustegevusega alustamist saab 1910. aasta "Viljandi Teatajast" leida mitmeid kirjutisi kohaliku elu rubriigis, mis kinnitavad, et ring tegutses 1910. aastal mitmeti, korraldades harivate ettekannetega kõneõhtuid ja andes ülevaateid uuemast kirjandusest. Seega arendas lugemisring juba algusest peale laialdast kultuurihariduslikku tegevust, ületades kaugelt kitsa raamatukogutöö raamid.

Viljandi Teataja 23. aug. 1910

Inimeste huvi lugemise ja ringi muu tegevuse vastu kasvatasid liikmeskonda ning aitasid parandada majanduslikku olukorda. Liikmemaksudest saadud raha kasutati peamiselt uute raamatute soetamiseks, kuid seda polnud piisavalt ning seetõttu korraldati näitusmüüke. Juba esimese tegevusaasta õnnestunud näitusmüük tõi puhastulu 300 rubla. Näitusmüügiks oli tarvis taotleda kubernerilt luba. Selle paremaks saamiseks tuli mõningane summa kasumist annetada heategevaks otstarbeks, näiteks vaeslaste jõulupuuks. Korraldati ka peoõhtuid ja näitemänge.

Väljavõte protokolliraamatust:

Et näitemüügi luba saamine viimasel ajal kitsendatud on, mis selle järele võib otsustada, et nii mitmeil seltsidel kelledel küll põhjuskirja järele selleks luba oli, seda ometigi ei antud, sellepärast sai tänaseks eestseisus kokku kutsutud, et ühiselt nõu pidada ja ühele otsusele tulla, mis teha, et nimetud luba saaks. Kui minevikusse pilku heidame, siis näeme, et kitsenduste aegadel pidude ja näitemängude luba siis paremine saada võis kui puhtast kasust teatav % heategevaks otstarbeks lubati, sellepärast kas ei tuleks meil näitemängu luba palumise korral teatav summakene % näol heategevaks otstarbeks lubada. Lugemise ringi eestseisus mitmekesise järelkaalumise järele 4 häälega 3 hääle vastu otsustas: Näiteringi luba palumise korral Skobolewi komitee Viljandi osakonna heaks 5% puhast kasust määrata. (lk 8.1-9)

Eestseisuse liikmetele, raamatute väljaandjatele ja revidentidele jagati korjanduslehti rahaliste kingituste vastuvõtmiseks. Korjatud raha tuli üle anda eestseisuse koosolekul. 

Pärast raamatukapi taasavamist 1911. aasta oktoobris jätkati laenutamise kõrval ka harivate sündmuste korraldamist.

15. sept. 1911 Viljadi Teataja

29. jaanuaril 1912 kuupäevaga leiab Viljandi Esimese Lugemisringi protokolliraamatust kokkuvõtte esimesest tegevusaastast:

Koosoleku avas esimees Ed. Schönberg ning tutvustas koosolejaid lähemalt Lugemiseringi asutamise mõttega kui ka edaspidise töökavaga. Kõneleja näitas, et Lugemiseringi peaülesandeks on olnud hea ja kättesaadava raamatukogu loomine. Juba esimesel tegevuse aastal on raamatukogul hea alus pandud, nii et nüüd esimese tegevuse aasta lõpul raamatukogus üle 300 köite on. Kõnele järgnevad ülevaated Lugemiseringi tegevuse üle, mis näitasivad, et Lugemisering omal esimesel tegevusaastal priskelt töötanud on. Ringil on praegu üle 60 rubla raha kassas. Siis veel raamatukogu, kus 242 köidet eestikeelseid, 33 venekeelseid ja 13 köidet saksakeelseid raamatuid leidub. Ka raamatukogu on kaunis rohkesti tarvitatud. Üleüldse on 560 köidet lugemiseks võetud. (lk 10.1-11)

1912. aasta tegevuse kohta on andmeid ajalehtedes vähe, ent 1. märtsi "Viljandi Teatajast" selgub, et ringi liikmete arv on kasvanud 70-le. Suurema teona saab välja tuua raamatupidamise kursuste korraldamist suvel.  

 Raamatupidamise kursuse kohta saab protokolliraamatust lugeda järgmist:

/24. augustil 1912/ Eestseisus toimepantud raamatupidamise kursuse tulu ja kulu arveid läbi vaadates leidis:

Kursustest on osavõtnud 34. Üks nendest on ilma hinnata ja üks poole hinnaga kursustel olnud.

Seega on sisse tulnud 488 r.

Välja läinud Schihverile palka 400 r.

Namsingule palka 75 r.

Mitmesugused muud kulud 11 r. 60 k

Kokku 486,60

Seega jääb üle üks rubla ja nelikümmend kop. Otsustati seda summat 1 r. 40 kop. Viljandi Eesti Hariduse Seltsile anda. (lk 18)

Soov saada avalikuks raamatukoguks 

7. juuni 1912 peetud lugemisringi peakoosolekul oli üheks väga oluliseks küsimuseks raamatukogu avalikuks tarvitamiseks avamine. Väljavõte protokolliraamatust:

/7. juunil 1912 k ½ 9 õhtu/ Juhataja tutvustab koosolejaid raamatukogu tegevuse laiendamise mõttega, mis sellest üles sai võetud et, eestseisus ära nähes et senine kitsas piirides töötav ja ainult Lugemise Ringi liikmetele kättesaadav raamatukogu küllaltki oma ülesannet ei suuda täita, kuna ta aga avalikuks muutmise korral hoopis suuremate tagajärgedega töötaks ja oma sihile so kirjandust laiematele hulkadele kättesaadavaks teha, läheneks. Seda kõike silmas pidades otsustas eestseisus seda küsimust üleüldisele koosolekule ette panna ja milleks siis juhataja palub koosolejaid oma arvamisi avaldada kas asjas edasi minna või mitte. Koosolejad tunnistavad ühel healel selle mõtte heaks ja avaldavad soovisid et juba lähemal ajal eestseisus selleks sammusid teeks et mõtte läbiviimist leiaks.

Asutakse ka tasu äramääramise juurde mida avaliku kogu tarvitajad maksaks kuid arvatakse seda küsimust edaspidiseks jätta kui juba tarvilikud lubad käes on. Läbirääkimistel Ringi asjus pani raamatukoguhoidja hr. A. Sibul ette et seda silmaspidades et raamatukogu suvekuudel õieti vähe tarvitatakse väljaandmise kordasi sell ajal vähendada. Otsustatakse kuni 1. augustini raamatukogu ainult igal pühapäeval k 4-5 avada. (lk 16.1-17)

Unistus avalikuks raamatukoguks saada aga luhtus, kuna ei saadud kubernerilt luba. 

19. okt. 1912 Viljandi Teataja

Siiski leiti võimalus suuremal arvul inimestel seltsiga liituda ja raamatuid laenutada. Väljavõte protokolliraamatust:

/13. novembril 1912/ Liikmemaksu lubatakse veerand aasta viisi maksta. Liikmeks loetakse sest päevast peale, mil raha on ära makstud. (lk 20) 

***

Raamatukogu kasvas aasta-aastalt ja lugejaidki tuli vähehaaval juurde. Raamatuid osteti raamatukauplustest, eriti nende soodusmüükidelt, telliti Eesti Kirjanikkude Seltsi „Noor-Eesti” Raamatukogude Korralduse Osakonnalt. Osaühisus „Noor-Eesti Kirjastus” saatis oma väljaannete kohta soovitusnimekirju. Raamatud asetsesid lukustatud kapis, mida algul oli üks, kuid raamatuvara kasvades  muretseti neid hiljem paar tükki juurde. Eestikeelsetest ajalehtedest olid lugemiseks "Sakala", "Viljandi Teataja", ajakirjadest "Eesti Kirjandus", "Kasvatus ja Haridus", "Linda", albumitest „Noor-Eesti”. 

Venekeelsetest ajakirjadest olid olemas "Новая Россия, Pусские записки, современный мир, Aполлон". Moskvast oli tellitud „Большая энциклопедия: словарь общедоступных сведений по всем отраслям знания”, mida sai kasutada ainult kohapeal. 21-köitelise sõnaraamatu eest tasuti osade kaupa ning selle ostmiseks annetasid raha ka mitmed asjahuvilised. Samas ei leidnud sõnaraamat erilist kasutamist, vaid seisis üsna kasutult kapis, kuigi ajalehes kutsuti seda lugema. 

Plaaniti leida ühisruum kolmele seltsile: lugemisring, karskusselts "Vabadus" ja spordiselts "Tulevik". Selles pidi Soome eeskujul leiduma ka tee- ja kohviruum. Väärt mõte jäi kahjuks teostamata. Ruumipuuduse mure püsis ja läbirääkimiste tulemusel õnnestus lugemisringi raamatukogul 1914. aasta märtsis leida varjupaik kõrvalolevates "Sakala" toimetuse ruumides Tartu tänav 9a. Lugemisringi kasutada olid lauad ja toolid. Raamatute väljaandmise, ruumide korrasoleku ja sulgemise eest vastutas Aleksander Sibul.