Meie kirjanikud ja kodulugu

kolmapäev, 10. veebruar 2021

VLRK 110: Viljandi ja lugemisring enne Esimest maailmasõda


Viljandi oli 1910ndatel Eestis suuruselt kuues linn, olles sealjuures suurim väikelinn. Linna paremat elu otsima tulnud täis elujõus 20ndates ja 30ndates eluaastates mehed ja naised lõid uuteks arendusteks soodsa pinnase. 

Samal ajal, kui lugemishuvilised karskusselts „Vabaduse“ juures pidasid plaani asutada Viljandi Esimene Lugemisring (VEL e Viljandi Linnaraamatukogu eelkäija), toimusid Viljandi linnas hüppelised arengud. 

1910. aastast on Viljandi kesklinnas elekter ning Käsitööliste Seltsi majas hakkas tööle kino "Teater Modern". Samas hoones tegutses ka karskusselts "Vabadus", kellega koos Esimene Lugemisring mitmeid harivaid ettelugemisi, kõne- ja peoõhtuid korraldas.

Edukat tegevust jätkasid 19. sajandi teisel poolel asutatud laulu- ja mänguselts Koit (1869), Viljandi Eesti Põllumeeste Selts (1871), karskusselts Vabadus (1891), millele lisandusid Viljandi Eesti Haridusselts (1906), Viljandi Eesti Käsitööliste Abistamise Selts (1908) jt. Baltisaksa teadusselts Felliner litterarische Gesellschaft (Viljandi Kirjanduslik Selts), mis tegutses mõneaastase vaheajaga aastatel 1881-1939 ja andis välja saksakeelset uurimustega aastaraamatut Viljandimaa ajaloost. 1908. aastal avati esimene eestikeelset haridust andev tütarlastekool – Viljandi Haridusseltsi Tütarlaste Gümnaasium, rahvasuus „tutikakool”, inspireeritud suure valge tutiga vormimütsist. Kultuurilembeses Viljandis korraldati maakondlikke laulupidusid, organiseeriti tuntud lauljate kontserte ja teatrietendusi.

Sel ajal Viljandis elanud tuntumatest kultuuri- ja kunstiinimestest võib nimetada luuletajast trükikoja ja raamatukaupluse omanikku Andres Rennitit, kirjanikust koolimeest Friedrich Kuhlbarsi, Viljandi esimese eesti raamatukaupluse asutajat ja kirjastajat Hans Leokest, kunstnik Villem Ormissoni.

1911. aastal sai linn veevärgi
1911. aastal, mida võib pidada raamatukogu tegevuse tegelikuks alguseajaks, seati sisse linna veevärk ning kerkis linna siluetti tänagi kaunistav pudrunuiataoline torn, kuhu seati üles Uno Pohrti tehases valmistatud veereservuaar. Puurkaev tuli järve äärde tapamaja kõrvale, mis asus kohas, kus nüüd on Just Resti hostel. 

14. augustil 1911 oli VELil liikmeid 66. Paranes ka majanduslik olukord, sest õnnestunud näitusmüük tõi sisse 79 rubla puhastulu. Omajagu tõid sisse ka liikmemaksud, mille suuruseks oli 1 rbl aastas, mille eest raamatukogu kasutamine oli tasuta. 

„Viljandi Esimese Lugemisringi protokolliraamat 14.08.1911 – 29.10.1922“ talletab järgmist:
/13. novembril 1912/ Liikmemaksu lubatakse veerand aasta viisi maksta. Liikmeks loetakse sest päevast peale, mil raha on ära makstud. (lk 20)
Inimeste huvi lugemise ja ringi muu tegevuse vastu kasvatasid liikmeskonda ning aitasid parandada majanduslikku olukorda. Liikmemaksudest saadud raha kasutati peamiselt uute raamatute soetamiseks.

1913. aasta suve Viljandi Esimese Lugemisringi hariduslikud ettelugemised peeti Koidu seltsi uue maja ruumides. Säilinud on ka Näitemängude ja piduõhtute teated, mis leidsid aset kas Koidu Seltsi või Põllumeeste Seltsi ruumides.
Harjutuse (tänapäeval Koidu) ja Veske (tänapäeval Carl Robert Jakobsoni) tänava nurgal sai valmis Koidu seltsi uus maja, kus asus umbes 500 inimest mahutav tõusva põrandaga teatrisaal koos rõduga. Lava süvendis paiknes orkestriruum. Maja on ainus enne esimest Maailmasõda rajatud rahvusliku kultuuriseltsi hoone Eesti suuremates linnades, mis on siiani autentsena säilinud. Maja välisilme ja plaanilahendus on säilinud 1911. a. ümberehituse ajast koos 19. sajandist pärinevate algupäraste ja hilisematest ehitusperioodidest pärinevate konstruktsioonide ja detailidega. Hoone seltsimajaks ümberehitamise kava koostasid seltsi juhatuse liikmed, kohalikud ehitusmeistrid Wichwelin ja Schnurberg. Teatrisaali dekoratsioonid kavandas kunstnik Eduard Poland.


1912. aastal asutati Eesti rahvuslikule kapitalile kuuluv aktsiaselts Viljandi Linavabrik, kus 1914. aastaks töötas juba 180 inimest, kellest enamik olid naised. Töötati kahes vahetuses üheksa tundi päevas. Laupäeval lõppes tööpäev tund aega varem ning pühapäev oli vaba.  Linavabriku naiste päevapalk oli 70 kopikat, sest just niisuguseks oli Eestimaa kubermangu vabrikuasjade komisjon selle aastail 1913-1915 määranud. Mehed said sama töö ja sama hulga tundide eest päevas ühe rubla. Seega said naised ligi pooleteist päeva palga ning mehed päevapalga eest tasuda lugemisringi liikmemaksu ning kasutada raamatukogu nii palju kui tarvis.

1912. aastal hakati järveäärsesse koplisse rajama spordiväljakut ning tänu veevärgile võidi Lastepargis avada linna esimene purskkaev. 



Kuidas kasutati 1912. aastal Lugemisringi raamatukogu? Protokolliraamatus on kirjas järgmine:
/2. sel veebruaril 1913/ Koosolikut avas Lugemise Ringi esimees hra E. Schönberg. Hra A Ressar kõneles “Hariduse edendamisest täieealiste seas”. Kõneleja seletas, et haridust täieealiste seas kõige parem ja tulukam raamatukogude abil edendada on. Meil pole sellest kasu, kui meil mõni üksik rahva liige mõnes kunstis ennast täiendab, iga rahvas peab kõiki tõsta ja harida katsuma. […] Seltsil oli 1912 a lõpul 85 liiget. [...] Raamatukogu taheti avalikuks raamatukoguks teha, kuid selleks ei saadud luba. […] Kõige rohkem on ilukirjanduslisi töösid loetud, nimelt 1396 köidet ehk 76,6 protsenti, teaduslisi töösid 426 köidet ehk 23 protsenti. Eesti kirjandusest on kõige loetavamad olnud Ed. Vilde – 73 korda, A. H. Tammsaare – 53 korda, Mait Metsanurk – 38 korda, Juhan Liiv – 37 korda, Gustav Suits – 35 korda, Mihkelson – 29 jne. Teiste rahvaste kirjanikkudest on nõutud: Tolstoid- 62 korda, Th. Panteniust – 38 korda, Juhani Aho – 36 korda, Zola – 31, Aino Kallas – 26 jne. (lk 21.1-22)
1913. aastal peeti Teisel Kirsimäel esimesed kergejõustiku võistlused. Võisteldi "odaviskamises, diskuse loopimises, kõrgushüppes, kepi hüppes" ja muudel aladel.
Pilt raamatust "Viljandi Muuseumi toimetised V"




13. veebruari 1914 üldkoosoleku aruandekõnes märkis E. Schönberg, et tõsiseks koguks sai lugemisringi raamatukogu alles 1913. aastal. Aruandest nähtub, et lugemisringi toetasid Viljandi Eesti Põllumeeste Selts (10 rbl), Viljandi Eesti Laenu-Hoiu Ühisus (25 rbl), Viljandi Vastastikune Krediit-Ühisus (50 rbl). Põhiline sissetulek tuli siiski liikmemaksudest (143 rubla ja 50 kopikat). Lisandusid veel annetused ning viivised raamatute tagastamise tähtaja ületamise eest. Aasta jooksul trükiti ja „laotati välja” 1000 eksemplari „kihutuslehti” lugemisringi tutvustamiseks ja uute liikmete „haaramiseks”. Sama meetodit kasutati ka järgnevatel aastatel. Liikmete arv oli kasvanud 152ni. Raamatutele pandi alguses ümber paber, aga võimaluste kasvades püüti neid köita.

Ometi on 1913. aasta Viljandi ajalukku läinud kui suurima tulekahjuga aasta linna ajaloos.
1913. aastal puhkes Kantrekülas üks suuremaid tulekahjusid Viljandi ajaloos: maha põles 40 hoonet ja peavarjuta jäi 100 perekoda.  1913. aasta "Sakala" 3. mai numbrist:
Wiljandi suuremas alewis, Kantrekülas, mis linna ja waksali wahel asub ja paari tuhanda elanikule pääwarju annab, seisis Waksali uulitsa lähidal wana tuuleweski, milles nüüd motori jõul tõötadi. Selles weskis plahwatas eila enne lõunat kell 11 bensin põlema, weski oli pea tules ja kange tuul kandis põlewad katuse laastud linna pool seiswa alewi osa pääle laialt tuld sütitama. [---] Tuletõrjujad on jõuetumad ta wastu wee puudusel. Wett veetakse linnast wersta maa tagant, sest Kantremaa kaewud ei jõua wett kuigi paljut anda. [---] Waewalt kolm tundi on tuli tuule abil walitsenud, aga 37 hoonet on ta ära neelanud.

1914. aasta esimene pool oli toimekas ning linnas toimus mitmeid põnevaid sündmusi alustades autorallist ja lõpetades muusikapäevadega. 

1914. aasta algus oli veel päris ilus: linna läbis esimene autoralli ning 7.-8. juunil korraldati viimased muusikapäevad enne Esimese maailmasõja puhkemist. Muusikapäevadest võttis osa 26 koori ligi 600 lauljaga ning üheksa orkestrit.
Jaan Rieti foto raamatust "Vana Viljandi"

Sakala 16. juuli 1914
16. juulil 1914 kirjutati "Sakalas" suurelt algavast sõjast, kuid veel päev hiljem arutati Viljandi Esimese Lugemisringi koosolekul suviste kursuste korraldamisega seotud küsimusi. Paraku tuli alanud Esimese maailmasõja tõttu kursused ära jätta.

Väljavõtteid protokolliraamatust

/17. juulil 1914/
II

Otsustati Viljandi Esimese Lugemiseringi poolt 2 ja 3 aug. s.a. Tartus ärapeetava haridusepäevale saadikuks hra Ed. Schönberg`i saata ja määrati kuludeks 15 rubla.

III
Üleüldishariduslised kursused otsustati 21-sest juulist 2-se augustini ära pidada. Ettelugejateks on kutsutud Julius Mark, kes Soome-Ugri rahvaste arenemise ja hariduse üle loeb,- ja Johanes Piiper, kes dünamilise geologia üle loeb.
Terve hooaja ettelugemiste eest tuleks maksta 50 kop. ja iga üksiku ettelugemise eest 5 kop. 

 /13. veebruar 1915/
Läinud, 1914 a. ülevaade. [...] Taheti ka eelmise aasta eeskujul Üleüldis-hariduslist kursust toime panna, ettelugeja oli ka juba ilmunud, kuid sõda takistas kavatsuse täidesaatmist.


Allikad:

on
Sildid: , , , , ,

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)