pühapäev, 5. september 2021

5. september - Nikolai Päts 150

5.09.1871 Viljandi - 29.11.1940 Tammiku mõis
Eesti õigeusu vaimulik

Sündis Viljandis ehitusmeister Jakob Pätsi ja Olga Pätsi (sünd Tumanova) peres. Tema vennad olid: Konstantin Päts (1874–1956), Voldemar Päts (1878–1958), Peeter Päts (1880–1942) ja õde Marianne Pung (sünd Päts) (1888–1947).

Vanemad kolisid varsti Pärnumaale Tahkuranna valda ning kooliteed alustas Nikolai Päts sealses õigeusu kihelkonnakoolis ja Pärnu kihelkonnakoolis. Ta läbis Riia vaimulikus seminaris täieliku kursuse humanitaar-, filoloogia-, teoloogia ja pedagoogikateadustes ning arstiteaduse algkursuse. 

Pärast seminari lõpetamist I järgu diplomiga 1894. a. töötas ta 10 aastat kihelkonnakooli õpetajana Tänassilmas Viljandimaal ja Paides Järvamaal.

Nikolai Päts abiellus 1899. aastast Ludmilla Tšistjakovaga (preester Nikolai Tšistjakovi tütre, kindral Nikolai Helki õega). Peres oli kolm last: Voldemar Päts, Theodor Päts ja Ludmilla Päts.

1899. a. valiti ta Tännassilma apostlik-õigeusu koguduse preestriks. Aastatel 1904-1918 oli Nikolai Päts Pühade Sakariase ja Elisabeti koguduse preester Räpinas Võrumaal, olles samal ajal aktiivne hariduse- ja ühiskonnategelane ning kohaliku elu edendaja. Näiteks karskusseltsi „Võhandu“ toetamine 1904. aastast, Kaubatarvitajate ühisuse loomine ja juhtimine 1906. a., Räpina Rahvahariduse seltsi ja raamatukogu asutamine 1907. a., postkontori toetamine ja seltsimaja ehitamine 1913. a. 1904-1917 oli Nikolai Päts kihelkonnakooli ja ministeeriumikooli õpetaja ning 1913-1917 Räpina Kõrgema Algkooli õpetaja. 1914 valiti ta Võru- ja Valgamaa praostiks. 1917-1918 oli ta õpetaja Võru linna poeglaste gümnaasiumis, Võru maakonnavalitsuse liige ja haridusosakonna juhataja.

1917. a. augustis valiti Nikolai Päts Moskva kirikukogu liikmeks Riia piiskopkonnast. Eesti koguduste saadikuna võitles ta aktiivselt iseseisva Eesti Õigeusu piiskopkonna õiguste eest vene kirikuvalitsuses. Mässajaks nimetati teda juba 1905. a, kui ta päästis karistussalklaste käest 20 inimese elu. Saksa okupatsiooni ajal lahkus ta koolist, tegutses Võru haridusseltsi abiesimehena, korraldas gümnaasiumi asutamist, Räpina kiriku remonti ning aitas 1918. a. piiskop Platonil kirjutada üleskutset ja õnnistust „Eesti rahvale“.

Vabadussõja alguses organiseeris koos vend Peeter Pätsiga Pärnus „Ühistöö“ osakonna ja algatas Lõuna-Eesti esimese soomusrongi, haavatute vedamiseks sanitaarrongi ning soomusauto „Vanapagan“ ehitamise.

1918. a. valiti ta Tallinna Siimeoni koguduse preestriks, ühtlasi täitis ta samast aastast 1924. aastani riigiraamatukogu (tänane Rahvusraamatukogu) juhataja ülesandeid, olles ka usuõpetajaks Tallinna keskkoolides. Oli Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna koguduses ülempreestriks 6. detsember 1920-10. detsember 1936. Samas koguduses alustas preestrina 27. märtsil 1919. Jätkas ülempreestrina Tallinna Püha Neeva-Aleksandri koguduses. Koguduse teenimise kõrval tegutses Nikolai Päts ka usuõpetajana 1923. aastast Tallinna linna tütarlaste kommerts- ja kaubandusgümnaasiumis ning 1924. aastast Tallinna linna poeglaste reaalgümnaasiumis. 

Läks erru 1. septembril 1940.

Lisaks eelpool välja toodule oli Tallinna Ühistöö juhatuse liige 1919-1920, Eesti piiskopkonna nõukogu esimees 1919, EAÕK Sinodi esimees 1920; 1922; 1924; 1935-1940 ja  EAÕK Sinodi liige 1924-1930, EV  Haridusministeeriumi usuõpetuse komisjoni liige 1930.

Nikolai Päts on peale kõige muu veel tegutsenud poeedi ja ajakirjanikuna. Juba Riia seminaris toimetas ta kooliajakirja Nipitiri. Tema luuletused on avaldatud kogumikus „Valgeil öil“. Trükis ilmunud on veel värssmuinasjutt lastele, kirjutisi ajakirjades ja usuõpetuse õpikuid koolidele. Oli ajakirja “Elutõde” toimetaja.

Tegutsemise eest Vabadussõja ajal on Nikolai Pätsi autasustatud Punase Risti teenetemärgiga ja teenete eest kiriku ees on talle omistatud piiskop Platoni orden. 

Nikolai Päts suri 1. detsembril 1940.a. Tallinnas ja on maetud Siselinna Nevski kalmistule Jaan Poska haua naabrusse.


Loe ka: Nikolai Päts : Mees, kes võidelnud usukilbi taga // Esmaspäev (1939) 20. mai


Allikad: 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar