Kultuuriministeerium kutsus eelmisel aastal meediaorganisatsioonid enda juurde arutama, kas tähistada 2021. aastat ajakirjandusele pühendatud teema-aastana. Teatavasti möödub 2021. aastal 200 aastat O. W. Masingu ajalehe "Marahwa Näddala-Leht" ilmumisest. Kultuuriministeerium otsustas koroonaviiruse pandeemia laialdase leviku tõttu suunata ajakirjanduse teema-aastaks mõeldud 200 000 eurot kultuuriministeeriumi kriisiabi reservi, et hoida raha kiireloomulisteks toetusteks.
2022. aastal tuleb teema-aasta uuesti - tähistatakse raamatukogude aastat. Täna aga on raamatukogud pidanud meeles oma sõpru ajakirjanduses ning korraldanud hoolega meediakriitilisuse ja libauudiste äratundmist toetavaid koolitusi ja programme ning Eesti ajakirjanduse lugu avavaid kohtumisi, näitusi ja väljapanekuid.
Viljandi linnaraamatukogu blogiski oleme tänavu kasutanud hulgaliselt katkeid vanadest ajalehtedest ning tänane postitus lubab meil siseneda 1980. aastasse, mil maailm oli küll hoopis teine, kuid erialainimeste koostöövaim ning raamatukogude selge siht kogukonda toetada on jäänud ajaloo tuultes samaks. Erialainimesed käivad nüüdki üksteiselt õppimas, kogemusi ja praktikaid uurimas ning šnitti võtmas.
Allikas: Pentla, P. Meie raamatukogutöötajad Viljandi kolleegidelt õppimas // Ühistöö (1980) 29. nov.
Artikli tekst:
Põhjust selleks oli omajagu, sest viljandlased kuuluvad vabariigi raamatukogude vahelises sotsialistlikus võistluses esikolmikusse.
Seekord tutvuti kahel päeval Päri, Heimtali, Uus-Kariste, Saarepeedi, Tääksi, Suure-Jaani, Viljandi linna- ja keskraamatukogu tööga. Eriti silmatorkav on viljandlaste töös tihe kontakt kohalike majanditega. Tääksi külaraamatukogu juhataja Hilda Luik ütles, et majand on oma mureks võtnud raamatukogu remondi, samuti kütte. Nii on see ka Saarepeedil, Uus-Karistel, Heimtalil ning mujal.
Ja veel, Uus-Kariste külaraamatukogu juhataja Hilja Sakk lausus päris rõõmuga, et temale Halliste sovhoosi juhtkonnalt naistepäevaks kingitud lill on veel praegugi alles ja hakkab õitsema. Pisike asi küll, aga teeb raamatukoguhoidja südame soojaks.
Saarepeedi külaraamatukogu piir konnas on veidi üle 400
elaniku, neist raamatukogus lugejaid 250, Uus-Karistel olid arvud vastavalt 310
ja 217. Nimetatu kinnitab tihedat ja sisukat individuaalset tööd lugejaga.
Hilja Sakk ütles, et päeva jooksul võtab tee raamatukogusse ette paarkümmend
inimest: õpilasi, pensionäre, traktoriste, lüpsjaid, kelle kõigiga on hea
kontakt saavutatud.
Viljandi rajooni raamatukogudes propageeritakse elavalt päevasündmusi, tähtpäevi ja kohalike majandite kohustusi. Igas raamatukogus nägime NLKP XXVI kongressi eelseid kirjandus näitusi, stende ja raamatuplakateid, samuti majandite kohustusi, mis võetud kongressi auks. Märkimisväärne on Viljandi keskraamatukogu metoodiline töö. Seal on koostatud kirjandusnimestikke, nagu «Mulgimaa tublid naised», «Viljandi rajoonist pärinevad silmapaistvad revolutsionäärid ja Suure Isamaasõja kangelased», «Johann Köler 150», ««Sakala»-lood» jne. Kõik need materjalid käsitlevad kodurajooni ja on seetõttu lugejaid köitvad.
«Teie külaskäik aitas meil teada saada mõndagi
teie tööst,» ütles Viljandi keskraamatukogu direktor Maie Tavaste ja kinnitas,
et sellistest külaskäikudest on kahepoolne kasu. Viljandlasi huvitas ka see, et
Rapla keskraamatukogu on koos raamatuühingu rajeoniorganisatsiooniga hakkama
saanud ülerajooniliste kirjandusdekaadide, lugejate konverentside ning muude
suuremate kirjanduslike üritustega.
P. Pentla
Pildil: Uus-Kariste raamatukogu juhataja Hilja Sakk ja Saima Veetamm Päärdust, Marna Lott Kuimetsast, Heli Õisnuu Lellest ning Urve Murumets Sipast.
P. PENTLA tekst ja foto
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar