Pipa, Helle Järv ja Helle Valgus saalitäiele lugemisnäljas koolinoortele kirjandust tutvustamas
Fotokollaaž
Suuline üritus ehk Kaks Hellet taidlemas
Fotokollaaž
Olid head ammused ajad need,
kui oodatud olime koolides veel.
Üsna eredalt meeles on see –
kaks Hellet Jakobsoni kooli teel.
Kaenlas raamatud, vapralt me sammusime,
kooli jõudes aga soolasambaks tardusime:
klassis väikses me lootsime leida
ehk paarkümmend õpilast eest,
aga ootamas oli meid sadakond õpilast aula sees.
Valgus vapralt siis pulti astus,
sealt kõlaval häälel kostus,
et häid raamatuid kaasas on meil,
mida lugeda soovitan teil.
Saal hiirvaikselt kuulama jäi siis,
Valgus valgustas minutit kakskümmend viis.
Soojalt ta soovitas lugeda Luike:
„Seitsmes rahukevad“ on see,
sealt teada saab kõike.
Kui järg seal minuni jõudis, siis
mul rääkida jäi ehk minutit viis.
Põlves värin ja süda mul seiskumas –
kaks sõna kuulsin end lausumas.
Päästja koolikell märku andis lahkuda meil,
aplaus kajas kõrvus veel koduteil.
On hiljem ka käidud nii mitmelgi pool,
kuid eriti meelde jäi just see kool.
Helle Järv
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar