kolmapäev, 17. märts 2021

VLRK 110: Viljandi Esimese Lugemisringi tegija KAAREL BAARS

Kaarel Baars

Enne nime muutmist Karl-August
13.03.1875 Igaste mõis, Karula khk, Valgamaa - 27.02.1942 Kirovi oblast
Poliitika- ja majandustegelane, jurist


VEL liikmeks registreerimise kanded protokolliraamatus aastatest 1913-1915. 

1913. aasta kande juures täpsustus "Pohli majas", mujal "Viljandis". Lisaks lugemisringi liikmeks olemisele, osales aktiivselt eestseisuse töös ning esindas 1913. ja 1914. aasta suviste kursuste korraldamise koosolekutel Haridusseltsi. 

1915. aastal annetas koos oma prouaga "Lugemiseringile suure hulga väärtuslisi raamatuid".

***





Vandeadvokaat Kaarel Baars sündis 1. (vkj 13.) märtsil 1875 aastal Igaste mõisatööliste peres. Õppis Kudina valla külakoolis, Thomsoni eraalgkoolis. 1888-1896 Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, tegi küpsuseksami Narvas ja õppis 1896-1900 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. 


Eraelulist


1906. aasta 25. märtsil abiellus Kaarel Baars Frieda Helene Agnes Sangerneboga (1884-1949)Sel ajal ei peetud Viljandis kuigi viisakaks, et haritlased räägivad maakeelt ja käivad läbi "alamatega". Baarside perekonnas kõneldi ainult eesti keelt ja nii naine kui mees viisid trostlikult eesti keele ka "Koitu", mis oli tol ajal kohaliku haritlaskonna kogunemiskohaks, ja ka mujale. Baarside salongis viibisid nii muusikud, kunstnikud, näitlejad kui kirjanikud.

Õnnelikult alanud abielu lõppes lahutusega 30. detsembril 1930. Samal päeval abiellus ta uuesti 1903. aastal sündinud Erna Kuurmanniga (esimeses abielus Talts; 1902-?). 

Ajakirjanik ja sportlane Oskar Veldemann kirjutas sel puhul: 
Kui kord viljandlasil oli selline uudistekriis, et viimases hädas hakati klatšima voorimeeste hobuseid, siis Baars likvideeris oma senise perekonnaelu ja võttis tuliuue noore naise. Sellest on jätkunud tänaseni väärtuslikku kõneainet ja ei kardetagi enam, kui peaks jälle saabuma uudistekriis. Küll Baars hoolitseb!
Aga veel aasta hiljem oli lehemeestel see lahutus hambus ja nad pidid märkima 17. oktoobri "Nooles":
Baars oli võtnud enesele kristlikuks abieluks, kuigi ta kirikut ei poolda, vaid end ainult laulatada laseb seal, ärafelliinerdada oma sõbra ja ligimese Gustav Taltsi naise nii, et ta oma endine naine sellega väga rahule jäi ja sest suurt kasu olla saanud.
Pärast lahutamist jagasid endised abikaasad oma vara, kusjuures rikkaks jäid mõlemad. Ent 1934. aastal, mil Baarsi juhitud Sakala Pank pankrotti läks ja mees esimeselt naiselt oma maju tagasi tahtis saada, siis ei võtnud naine teda enam jutulegi. 
1936. aastal koostas Frieda testamendi. Selle põhjal pärandas ta oma kuus maja Viljandis Posti, Tartu ja Lutsu tänaval ning kaks maja Tartus Liiva tänaval Eesti Naisseltside Liidu kontrolli all Viljandi tollastele naisorganisatsioonidele ja Viljandi loomakaitsjatele. Naine armastas nimelt väga kasse ja tal oli neid palju. Targa naisena kirjutas Frieda Sangernebo sisse sõnad "kontrolli all". See välistas naisliidu varadega kauplemise. 1939. aasta kinnistusraamatus on Frieda Sangernebole kuuluvatena märgitud Viljandi majad aadressidel Tartu t. 14, Posti t. 21-a ja 23, Posti t. 26 ning Lutsu t. 3 ja 3-a. Nõukogude võim natsionaliseeris majad 1940. aastal.

Kui Eesti riik asus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastama, sai pärimise korras hooned endale Iris-Viktoria Raska, Frieda õe Elinore tütar, kes elas Inglismaal. Teda asus esindama advokaat Aivar Kello. 1991 tuli vanaproua Eestisse ja suri siin, pärandades kinnistud Kellodele.

Vahepeal oli aga Frieda sugulane Jüri Sangernebo, kes uuris Sangernebode sugupuud, toonud avalikkuse ette naise unustatud testamendi. Selle põhjal oli kinnistutele õigus Viljandimaa Naisliidul. Kohtu korras hakkas sellele toetudes maju endale soovima Viljandi linn. 2003. aastal otsustasid Viljandi Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus kinnistud anda hoopis riigile.

Lapsi Baarsil ei olnud, kuid tal oli kasutütar Tea Talts.


Karjäär ja ühiskondlik tegevus


Ülikooli lõpetamise järel oli augustist 1900 kuni märtsini 1902 "Postimehe" toimetuse liikmeks, siis pool aastat Riias ringkonnakohtu juures kohtuameti kandidaadiks. Aastatel 1902-1903 advokaat Tartus. 

Üks sõjaeelse Viljandi sündmusi mõjutanud inimesi oli kahtlemata Kaarel (enne nime muutmist Karl-August) Baars, kes asus siia elama 1903. aastal.  

1904. aastal sai temast mõneks aastaks laenu-hoiuühisuse nõukogu liige, esimees ja asjaajaja ning aastail 1907 ja 1908 selle juhatuse esimees. 

Ta oli “Koidu” seltsi juhatuse esimees aastatel 1905-1906, hiljem kuulus ta mitme juhatuse koosseisu, oli mitu korda revisjonikomisjoni liige. 

Ta oli Viljandi Eesti Haridusseltsi asutajaid ja juhatuse liige aastast 1908. Samal aastal asutas see selts esimese Viljandi eestikeelse progümnaasiumi. 

Baars oli tegev ka Viljandi Kaubatarvitajate Ühisuses

Ta oli Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi abiesimees ja esimees kauemat aega, Viljandi Lihaühisuse nõukogu esimees paar aastat ja 1907-1908 juhatuse esimees.

Tema algatusel ja eestvõttel kutsuti kokku "Koidu" saali 24. veebruaril 1907 Viljandi Vastastikuse Krediidi Ühisuse asutamise koosolek ja sama aasta 2. aprillil avas nimetatud rahaasutus oma tegevuse. Krediit-Ühisus töötas Kaarel Baarsi juhatusel kuni 29. veebruarini 1920, mil moodustati ümber Sakala Pangaks.

Lossi ja Tartu tänava nurgal asunud Sakala pank kujunes 1920. aastatel suurimaks finantsasutuseks Viljandimaal ning Baars oli tosin aastat selle juhatuse esimees. 1930. aasta algul muutus Sakala panga olukord kriitiliseks. Et vältida halvimat, kirjutas Baars kaks kahekorruselist ja ühe ühekorruselise maja Frieda nimele. 1934. aastal läkski pank pankrotti. Sellest, mis majadest edasi sai, on juttu eespool.


Baars ajalehe väljaandjana


Ta oli vabameelse ajalehe “Viljandi Teataja” asutajaid 1909. aastal,  oli selle vastutav toimetaja ja väljaandja (ilmus 1910-1914 ja katkendlikult 1918). Ajaleht ühines 1914. aastal "Sakalaga".

Kirjanik Jaan Vahtra meenutab "Viljandi Teatajas" töötamist raamatus "Minu noorusmaalt III" niiviisi: 

Vastutav toimetaja Karl Baars näitas end toimetuses harva. Ka kirjutas ta üsna harva mõne juhtkirja. Üldiselt kandis "Viljandi Teataja" õige käredat pahempoolset ilmet, ja tema tähtsamad väliskaastöölised kuulusid 1905. aasta tegelaste hulka.

Olime lehe kaastöölisteks kutsunud Eduard Vilde ja Mihkel Martna. Vilde kirjutas lehele Kopenhaagenist, Martna Berliinist. Pariisis oli meie kirjasaatjaks Ferdinand Kull. Lühikese aja jooksul kujunes "Viljandi Teataja" üheks intelligentsemaks ja radikaalsemaks ajaleheks Eestis.


Ajaleht "Sakala" väljaandja oli Baars aastail 1914—1919 ja 1928—1933. Aastail 1928—1933 tegutses ta selle peatoimetaja ehk vastutava toimetajana ning Sakala kirjastuse juhatuse esimehena.

Kirjanik Hugo Raudsepp on oma "Sakala" päevilt Karl Baarsi meenutanud järgmiselt:
Pärast "Päevalehe" kitsendavaid olusid oli tarvidus jälle olla vaba ja iseseisev ajakirjanik. Selle iseseisvuse ja vabaduse kindlustas mulle K. Baars väljaandjate nimel. Ja tõotust peeti kindlasti, ennastsalgavalt isegi 1917. a. parteivõitluste pöörises. [...]  
Ühendatud "Sakalaga" oli 1914. a. sügisel tehtud suur vaherahu Viljandi "voolude" vahel, ses õhkkonnas oli väga meeldiv töötada. Asutuse hingeks oli osaühisuse esimees K. Baars. Baarsi nimi puutus mulle vist juba 1905. a. paiku või pisut hiljemini lehtede kaudu silma populaarse käremeelse tegelasena. Olin harjunud enesele tegelasi, päälegi käremeelseid, kujutlema Tõnissoni liigutustega. Ja olin üllatatud, kui vähe Baarsis oli „kangelast", välist poosi. Ta oli kokku kasvanud Viljandi elu ja asutustega, teotses sellega, mis teda huvitas, lihtne, otsekohene, otsimata kunagi aplause. Kui ma enesele tõuomadustega eesti intelligenti kujutlen, siis ma soovitan Baarsi tüüpi. Baarsi kaudu lahendusid kõik majanduslikud ja muudki küsimused, milles toimetus end kompetendiks ei pidanud ja nõu ning toetust vajas. Sellest ühisest, vastastikusele usaldusele rajatud koostööst on mulle jäänud kõige paremad mälestused. [...]  
Baars oli haritlasena teadlikult maamehe (vallamanema!) tüüpi pidama jäänud, ta minu Viljandi tulles oli küll veel Karl Baars, kuid muutus hiljemini õigusega Kaarliks. 
(Raudsepp, Hugo. Sõja ja rewolutsiooni "Sakala" : Mälestusi ajult, mil „Sakala" politilise sisu eest wastutas sõjatsensor ja erawahekordi lahendasid Wiljandi kolm nimekamat adwokaati // Sakala (1928) 23. märts https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1928/03/23/37)
Majanduskriisi ajal püüdis Baars "Sakalat" müüa Ühinenud Põllumeeste Kogudele.


Baars poliitikuna


Revolutsiooni ajal oli Baars kuulunud esseeride parteisse. 31. märtsil 1917 Viljandis linnaomavalitsuse asjade ajamiseks asutatud elanikkude 33-liikmelises ajutises komitees oli ta majaomanike asemik. 

Eesti Tööerakonna nimekirjas kuulus Baars korduvalt Viljandi linnavolikokku ja 1917. aasta märtsis valiti ta Viljandi miilitsaülemaks. Ta oli 17. juunil 1917 kokku tulnud 65-liikmelise Eesti Maanõukogu liige, selle esimene abiesimees, Asutava Kogu liige, I, II, III, IV ja V riigikogu liige ning Viljandi maavolikogu liige alates 1921. aastast.

1918. aasta 29. jaanuaril viidi ta koos Leo Sepa ja teistega vahi all Tallinna, kus nende süüdistusasi pidi õige pea revolutsioonilise tribunali ees arutusele tulema. Siiski pääses ta punaste käest vaid kahenädalase vangistusega. Hiljem sattus ta taas vangi ning pidi veetma ühe kuu Tallinna ja teise kuu Petrogradi Krestõ vanglas. Aga seegi kord pääses osava jutuga advokaat vabadusse.


Rahandusminister ning kohtuministri kohusetäitja Ants Piibu (1920) ja Friedrich Akeli (1924) kabinetis. 

Ajalehes "Kaja" ilmus 1924. aasta 24. aprillil selle kohta üsna tänapäevaselt kõlav repliik: 
Autor: Oskar Veldemann
K. Baars'i lugu on tõepoolest huvitav. Ta ei lase end enne ministriks valida, kui Sakala panga peakoosolek möödunud, kus talle direktori koht kindlustatakse. On see koht kindlustatud, siis asub ta kohe järgmisel päeval rahaministriks, ning Viljandi panka pannakse direktori härra äraoleku ajaks "asetäitja". Ja sellega arvatakse kõik üsna korras olevat. Nii muutuvad tööerakonna talus üle öö vaated ministrite äritegevuse peale, kui tegemist on oma meestega.

8. novembril 1930. aastal avaldas "
Uudisleht" Oskar Veldemanni karikatuuri Baarsist koos tekstiga: 
Ta on muidu vaikne mees, teeb nohisedes äri, lõikab, kust saab, ilma et südametunnistus selle juures kaasa räägiks. Aga mõni kord aastas juhtub, et ta mõistust tumestab kange joomaaeg, siis lendab kõik – napsiklaasist kuni supitirina ja serviisini, vahel isegi puhvet kogu sisseseadega. Siis selgub, et on ikka kihvtine mees.

Aastail 1934—1940 tegutses ta peamiselt advokaadina ning mõningal määral äris ja kohalikus poliitikas.


Elu viimane vaatus Nõukogude esimese okupatsiooni ajal


1940. aasta suvel algas Eestis Nõukogude okupatsioon. Baars arreteeriti 23. jaanuaril 1941 Viljandis oma korteris Jakobsoni tänav 25-a. Läbiotsimist toimetas julgeolekutöötaja Aleksander Enger. Läbi otsiti ka naisele kuuluv Pampo talu Viljandi vallas ja korter Tallinnas.

Ülekuulamistel käitus Baars rahulikult. Ta ei andnud kedagi välja ega öelnud kellegi kohta halvasti. Kirovi oblastikohtu otsusega mõisteti Kaarel Baars 26. augustil 1941 surma ilma vara konfiskeerimiseta. 25. novembril 1941 asendati surmanuhtlus kümneaastase vabadusekaotusega.

Kaarel Baars suri Kirovi oblastis Kaiski rajooni Lesnaja külas 27. veebruaril 1942.



Allikad: 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar