Peter Wohlleben. LOODUSE SALAJANE VÕRGUSTIK

Selles raamatus kirjeldab metsnik ja kirjanik Peter Wohlleben kuidas puud teevad pilvi ja vihmaussid juhivad metssigu.

Loodus on palju keerulisem kui üks suur kellavärk, kõik on omavahel seotud. See võrgustik on nii peente harudega, et me ei hakka tõenäoliselt kunagi mõistma selle täit ulatust.

Kui keerulised võivad olla suhted looduses, seda seletab autor meile huntide põneva näite varal. Neil kiskjail on nimelt hämmastav võime muuta jõgede kulgu ja kujundada ümber nende kaldaid.

Hunt annab metsale tagasi ta metsiku hinge.

See näitab veelkord selgesti, et ökosüsteemid on äärmiselt mitmekihilised ning muudatused ei puuduta kunagi vaid üksikuid liike.

Kui loomad ja kalad paarisrakendina toimivad vaid veekogude ääres, siis on veel üks loodusjõud , mis avaldab toimet kogu maapinnale. See on vesi. Ta kujundab mäestikke, vormib orge ja jõeniite, kuid peamiselt töötab suure ümberjagamismasinana. Põhjus on vee omadustes ja raskusjõus, ta kannab toitaineid laiali nii maa peal kui maa all. Meie jalgealustel korrustel on palju suuri eluruume. Sellest varjatud ökosüsteemist tunneme vaid murdosa. Kuidas ringleb põhjavesi ja kelle toidulaud sellest sõltub? Kuidas toimetavad metsas sipelgad ja kuidas nad puid kaitsevad? Sipelgaid nimetatakse ka maastike salajasteks valitsejateks.

Pisut ülevaatlikum on lugu suurte surnud loomadega. Jah, ka nemad on omaette ökosüsteem, umbes nagu väike planeet looduse maailmaruumis. See on paljude liikide jaoks eriline maiuspala ja selle ümber toimub põnevaid asju.

Erilist tähelepanu jagab autor öise metsa ja loomariigi toimetustele. Kuidas leiavad tee ööliblikad? Ja kuidas loevad peegelduva kaja järgi nahkhiired, kes või mis nende teel on? Metsades elutseb palju putukaid, kes kasutavad partneri otsinguiks omamoodi välksignaalidest koosnevat morsekoodi, mille takt ja sagedus peab ligi tõmbama ainult oma liigi esindajaid.

Peter Wohlleben kirjeldab suurepäraste näidete varal, kuidas valguse vilgutamine öises metsas tulemusi annab.

Raamatust saame teada ka seda, mis õieti sunnib linde aastaaja vahetumisel kaugetesse maadesse lendama ja kuidas nad leiavad õige tee. Et varesed toovad toitjale tänutäheks kingitusi ja miks ei saa puud enam metssigadest lahti, ka see on raamatus arusaadavalt ära räägitud.

Kas teate, et suurem osa maismaast asub põhjapoolkeral? Seepärast kasvab siin ka enamik puid. Ja kui puud ühekorraga lehed langetavad, siis ka sellel on oma mõte. Midagi ei toimu niisama. Nagu tõusud ja mõõnad on sisuliselt maakera raskuspunkti muutmised.

Autor räägib metsatulekahjude põhjustest ning sellest, kuidas puud püüavad tulest kõige vähem kahjustatud saada, kliimasoojenemise tagajärgedest ning ka sellest, kuidas mets taastub ja puud kolivad.

Peter Wohllebeni raamat annab sellest peenest võrgustikust selgema pildi ja näitab hämmastavaid seoseid loomade, taimede ja keskkonna vahel. Te jalutate koos autoriga läbi looduse, imestate koos ja mets ühes kõige selles elunevaga saab palju tuttavamaks.

Raamat kuulub sarja „Looduse lood“.

Raamatut luges: Kersti Joonsalu

Raamatuga saab tutvuda: teabekirjanduse saalis (4. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1943051