Depeche Mode polnud küll päris esimene elektroonilist muusikat viljelev Briti bänd, kes kitarrid nurka viskas, kuid suurt tähelepanu pälvisid nad varajastes 80-ndates sellegipoolest. Isegi nii palju, et raputasid muusikamaailma postmodernistlike laulusõnade, erilise muusikastiili kui ka ekstravagantse välimuse poolest. Nii nagu raamatu autor, saan ka mina tunnistada, et ei leidnud omal ajal sugugi palju eakaaslasi, kes oleks minuga koos „Depechit“ kuulanud või salamisi bändi solisti Dave Gahani esinemist imetlenud. Eks selline isiklik huvi Dave vastu panigi mind selle raamatu vastu rohkem huvi tundma. Raamatut lugedes sain teada, et bändi laulja pole mitte kunagi laulmist õppinud, siiski on just tema eriline lauluhääl see, mis muutis lugude esitamise väga omapäraseks ja haaravaks. Palju infot leiab raamatust ka selle kohta, kust on bändikaaslased pärit, kuidas kulges nende tee tippu, millised olid nende omavahelised suhted ja kes on nende suurepäraste lugude autorid, nagu näiteks „Enjoy the silence“, „Stripped“, „Walking in my shoes“ jne.jne.
Raamatut luges: Jane Haavel
Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/635699
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar