269 lk.
Millal veel, kui mitte praegu sellise pealkirjaga raamatut
lugeda:))
2013. aastal, kui raamatu autor kannatas sügava depressiooni
all, otsis ta meeleheitlikult raamatuid, artikleid jms, millest võiks tema
olukorras abi olla. Ei leidnud. Kõik, mis talle kätte sattusid, tundusid tema
meelest masendavad, kuivad ja patroneerivad. Ta otsustas ise kirjutada raamatu,
milles kirjeldada oma kogemusi ja vaateid, samuti leidis ta hulgaliselt
inimesi, kes olid nõus oma olukorda lugejatele jagama.
Ma ei ole eriti lugenud nn „eneseabi raamatuid“. Olen senini
suhtunud neisse reservatsiooniga, aga - see raamat pakkus toredat üllatust.
Raamat ei sisalda lahterdamist, meeleheites inimeste hala. Läbi naljakate
olukordade, eneseiroonia annab autor pildi inimeste maailmast, kes ei tule
toime oma „ajudedes kükitavate allüürnikega“ (lk 15).
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel elab depressiooniga
praegu rohkem kui 300 miljonit inimest üle maailma. Ligikaudu iga neljas kogeb
igal aastal vaimse tervise probleeme. Autori koduleheküljel https://www.michellethomas.org/
on mitmed lugejad postitanud oma tänusõnu ja kiitvaid arvustusi, neid on see
raamat aidanud. Mul on olnud õnne, et mul ei ole
vaimse tervise probleeme (loodetavasti!), kuid seda raamatut oli ikkagi väga
tore lugeda.
„Meil on vaid üks elu – on patt raisata seda hirmu,
kibestumise ja rõõmutuse peale. Maailmal on su ajule ja südamele pakkuda nii
palju ilusaid, nutikaid, rikastavaid asju: raamatuid, kunsti, filme,
tantsimist, söögitegemist, matkamist, ahingupüügi võistlust... Proovi kõike.“
(lk 249)
Olge terved!
Raamatut luges: Valli Tammsalu
Raamatuga saab tutvuda: teabekirjanduse saalis (4. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1938428
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar