Aleksei Turovski, Marcus Turovski. TEEKOND URUST TEMPLISSE ehk märk on vaataja silmades

Kirjastus Tänapäev, 2016
252 lk.

Raamatus kirjeldatakse müütide süsteemi, mille järgi ja mille abil inimkond elab, kui oluline see nähtus on ning kui palju sarnasusi on pärisinimesel paljude teiste loomaliikidega ja ka sellest, kuivõrd omapärane on just inimene.

Aleksei Turovski tunnistab ausalt, et kaotab aina kiiremini veendumust, et teistel liikidel ei ole kontseptuaalset mõtlemist, keelt ega sellega lahutamatult seotud isiksuslikku nähtust. Üha enam on tal tekkinud arusaam, et ka teised liigid tajuvad aja möödumist ja liigikaaslase surma.

Kuidas elavad ja toimetavad linnud, näiteks kaaren ja kotkas? Milliseid erilisi võtteid kasutavad nad oma käitumises jahti pidades ja poegi kasvatades?

Millised müüdid on seotud madude vägevate võimetega, nimelt jäsemeteta liikumise ja mürgisusega? Madude vapustavalt omapärane kehaehitus ja eluviis tekitavad väga suurt huvi selle vastu, kuidas nad selliseks arenesid. Selle tõttu on maod seotud nii müstika kui maagiaga.

Madu on vee (ka maismaal ja õhus oleva vee) liikumise sümbol. Kuid merede, ookeanide ja järvede elukeskkonna märgiliseks loomaks on kala. Autorid räägivad sellest, kuidas kalad elavad selles omaette maailmas koos omavaheliste suhetega.

Kõige edukamateks loomadeks läbi aegade võib nii mõneski mõttes pidada putukaid. Nad on hõivanud kõik maailma paigad, elunišid, kasutavad toiduks kõikvõimalikku ja võimatut ning paljunevad lugematutel eri viisidel. Nad on olnud Maal kauem kui roomajad, linnud, kahepaiksed ja imetajad kokku. Nad oleks justkui teadlikud sellest, et on evolutsioonilise võidujooksu ammu võitnud.

Raamatus on ka lühike sissejuhatus drakonoloogiasse. Draakon on inimkultuurides mütoloogiline olend, eriti Kaug-Idas, Iraanis ja Põhja-India territooriumil. Kaug-Idas on draakon maailma harmoonia vaata et peamine garant.

Ida- ja kagupoolse maailma ning läänemaailma hinnangud ja suhtumine ahvidesse on erinevad. Mütoloogias on ahvidel kindel koht. Võib oletada, et just paavianidelt õppisid aafrika rahvad sõjalise rivistuse taktikaid. Kuid Euroopas kujutati ahve pigem negatiivsete müütiliste suurkujude käsilastena, karikatuurina inimkonnale.

Millised on ahvlaste esivanemad ja kuidas nende areng on kulgenud? Millised on ahvlaste sotsiaalsed struktuurid? Kuidas ennast vaenlase eest kaitstakse ja milliseid pettemanöövreid kasutatakse, ka sellest antakse raamatus väga hea ülevaade.

Vajadus muljete järele tingib inimese kui loova liigi soovi otsida ja tõlgendada maailma asjade vahelisi seoseid. Otsitakse, hinnatakse ja seletatakse kontraste, teisalt sarnasusi. Meid hämmastavad loomade koostöövormid, ehitustöö, sõjalised strateegiad ja -taktikad kaitsekäitumises. Nad on oma oleku poolest meiega nii sarnased, kuid füüsiliselt nii erinevad.

Märk on teatavasti vaataja silmades ja inimese jaoks on päikese märkideks nii päeva ajal aktiivselt lendavad röövlinnud kui ka päikese mudeleid, sõnnikust tehtud kuule veeretavad sõnnikumardikad.

Aleksei ja Marcus Turovski on pööranud selles raamatus tähelepanu eelkõige liikide zooloogiale ja mütoloogiale, kuid väga vähe sellele, kuidas reaalsed loomaliigid on olnud ja siiani on kaasatud maagiasse.

Raamat kuulub sarja „Looduse lood“.

Raamatut luges: Kersti Joonsalu

Raamatuga saab tutvuda: teabekirjanduse saalis (4. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1405301